Ajaloo
ajastud
Esiaeg -inimese
kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad.
Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on
tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse
inimese tekkest . Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos
sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma.
Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile
, kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,- keskaeg ,-
uusaeg ja kaasaeg . Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2
Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone. Hiinas ja Indias jätkus areng sujuvalt, ilma suuremate muutusteta, ja Ameerikas olid tsivilisatsioonid tol ajal alles kujunemas. Küsimusi ja ülesandeid 1. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? 2. Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? 3. Seletada mõisteid vanaaeg ja antiikaeg.
Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone. Hiinas ja Indias jätkus areng sujuvalt, ilma suuremate muutusteta, ja Ameerikas olid tsivilisatsioonid tol ajal alles kujunemas. Küsimusi ja ülesandeid 1. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? 2. Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? 3. Seletada mõisteid vanaaeg ja antiikaeg.
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.
tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud)
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi :
detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära. Süsteemi aluseks võttis ta esemete valmistusmaterjali: kivi-, pronks- ja raudesemed. Ta taipas, et selline võis olla ka ajaloo areng. 1819 tegi ta selle süsteemi järgi näituse. Jagas selle kohta ka selgitusi ning ka teised hakkasid nii arvama. Thomsen läks ajalukku muinasaja kolmeks perioodiks jagamisega kolme perioodi süsteem. 1836 avaldas ta oma süsteemi raamatus ,,Põhjamaiste muististe juht". Kellele Thomsen ei meeldinud, väitsid, et juba Roomas oli sellest juttu. Hesiodas ,,Tööd ja päevad" jaotati aeg nii: · Kuldne ajastu (inimesed ja jumalad) · Hõbedane ajastu (Zeus lõi sõjamehed)
Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal ilmus antiikkunsti ajalugu. Seda on peetud ka esimeseks arheoloogialaseks raamatus/uurimistööks. Üks röövel tappis ta ära, kuna arvas, et ta on rikas mees, kuigi tegelikult polnud. Tormilisest arengust võib rääkida alates 19. sajandist, mille algusest peale toimub paljudes euroopa maades ajaloouurimisel suur muutus. Siis hakatakse tundma huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid