Ajaloo KT kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on keskaeg Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?
Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli?
Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses?
Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema?
Miks ta ajutiselt vähenes?
Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas?
Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele?
Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi?
Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks ?
Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond?
Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII sajandist?
Kuhu toimusid peamised retked?
Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu?
Millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika ?
Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi?
Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust?
Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos?
Kuidas tekkis slaavi tähestik?
Kes ja miks asutasid Vana - Vene riigi?
Kuidas Venemaa ristiusutati?
Miks Vana-Vene riik lagunes ?

Lõik failist

Ajaloo KT kordamisküsimused

Mis on keskaeg ? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne- Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta , lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk.

Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine : Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega.

Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus.

Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö.

Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? – Tänu Gregorius Suurele, kes korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele.

Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal . Piiskop pühitses ametisse preestrid . Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse.

Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin . Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima .

Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal , püha Patricku poolt. See tõi kaasa endaga murrangu- püha Patrick suutis suure osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata.

Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? – Briti kloostrikultuuri teeb eriliseks Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit . Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr.

Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond . Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel.
Olid olemas kogukonna pealikud- konungid . Nendest omakorda valiti pealik , kes valitses kogu maakonda .

Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne-Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus. Noored talupojad pidid elatist teenima kas röövretkede või kaubanduse kaudu. Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopasse tõid viikingite retked hävingut . Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil.

Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? – Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest. Maailm oli nende arusaama järgi asustatud paljude müütiliste olenditega ja elu pärast surma oli Valhallas. Muinasskandinaavlased nägid maailma ilmapuuna. Selle kõige kõrgemad oksad ulatusid taevasse ja juured põrgusse. Seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud. Nende saagad ja kangelaseepikad räägivad müüte hiidudest, jumalatest reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid , kus tõde ja väljamõeldis olid ühte põimunud . See on hindamatu allikas skandinaavlastest.

Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. – Bütsants on Ida-Rooma keskaegne nimetus. Bütsants jäi püsima tänu sõjaväele. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga ja samuti Kristuse asemik maa peal. Ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast ja olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Maksuraskused sundisid talupoegi laenu võtma, tagatiseks nende endi maatükk. Selle tõttu muutusid enamik talupoegi rentnikeks. Keisrid püüdsid talupoegi aidata aga asjatult . Sellest kõigest tekkis suur probleem. Sõjavägi moodustas algselt palgaarmee. Hiljem said maakaitseväelased teenistuse eest maatüki ning pidid end elatama ja relvastama. Värvati ka talupoegi. Võidi tõusta kõrgele tänu sõjaväele.

Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest.

Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi , Slovakkia, Valgevene ja Lääne- Ukraina . Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa ). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt. Vana-Vene riigi asutas Rjurik, kes sai kutse rahvalt, et ta nende valitsejaks hakkaks . Venemaa ristisusustati läbi valitsejate ja kaaskondade ristimise, mis näitas lihtrahvale eeskuju. Jaroslav Targa ajal ulatusid riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vana-Vene riik lagunes kodusõja tagajärjel.

Selgitage mõisted:
Keskaeg- aeg, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele, jagunedes 3 perioodiks (Euroopas).
Majordoomus- Frangi riigi valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna juht.
Ariaanlus- Kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole jumalaga sarnane.
Kirikuriik - riik, mille valitseja oli kirik.
Naturaalmajandus- majandus, kus tehakse endale vajaminev ise või vahetatakse.
Feodaalkord - kord, kus on maaomanikud ja talupojad.
Senjöör - suurfeodaal
Vasall - alamfeodaal
Lään - haldusüksus
Feood - suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maa.
Pärusvaldus - feoodi vastand .
Pärisorjus- orjus , kus ei tohtinud maalt lahkuda ja kuulusid täielikult oma ülemale.
Katedraal- toom - ehk peakirik .
Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia.
Visitatsioon - kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde.
Eremiit- kõrbeerak
Klooster-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karelpoiss17 Õppematerjali autor

kirik keskaeg bütsants rooma rooma munk misjon vana vene benedictus

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKAEG KT kordamine

valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo. Karolingide resessanss Karl suure ajal kultuur elavnes, sest ta soovis Rooma kultuuri taaselustada. Poliitiline ja kultuurne taassünd kuulusid tema silmis ühte. Aachenis kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, kuna ta koondas oma õukonda lääneeuroopa kõige silmapaistvamaid õpetlasi. Selle sisuliseks juhiks sai inglise munk ja õpetlane Alcuin. Karl tundis oma õpetlaste vastu huvi ning õppis ka ise lugema. Ka tema poja ajal jätkus huvi tõus

Ajalugu

doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-60

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj)

Ajalugu

docx

Keskaeg kokkuvõte

vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks. Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu levimine e misjon sai alguse Briti saartelt, eelkõige Iirimaalt kus tegutses püha Patrick. Inglismaal Canterbury peapiiskopkond Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo. Kristuse sünnidaatumi arvestas välja Dionysius Exiguus, kuid eksis arvestustes Karl Suur nägi eesmärki Rooma kultuuri taaselustamises. Aachenise õukonnaakadeemiat juhtis Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Frangi õukonda kuulunud kirikuisade tõused ja Piiblit uuriti. Kirikute ja kloostrite juurde rajati koole. Killustatuse ajajärgul jäi kõik unarusse. 4. Ülevaade ühiskonnast ja majandusest varakeskajal. Käsitöö ja kaubanduse allakäik, va Põhja-Aafrika ja Hispaania

Ajalugu

doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA o Pärimusi anti edasi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega

Ajalugu

doc

Lääne-Euroopast varakeskajal

Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristius

Ajalugu

doc

Bütsans - konspekt

§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (loo

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja hävin

Ajalugu

Rohkem sarnaseid