50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ele7
Õppematerjali autor
Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23
mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva
senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile
Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941.
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed
1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.
neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure organiseerimis kandis väekoondis suuri kaotusi: pärast Velikije Luki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks ja väljaõppeks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles suvel 1944 Eestis
Eesti metsavendadest ja vabatahtlikest moodustati ida- ja politseipataljone Saksa sõjaväes alguses 10-12 tuh., eestlast (hiljem see arv sulas kokku). Eesti leegioni loomine peaaegu ebaõnnestus. Umbes 40 000 in. liitus omakaitsega, mis loodi okupatsioonivõimude korraldusel. (valida oli kas mobilisatsioon või tööteenistus). Soome põgenenutest loodi jalaväerügement (200JR), mis sõdis Jätkusõjas Punaarmee vastu. 1944. aasta Jaan. algas Punaarmee pealetung. Eesti omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Uue nõukogude okupatsiooni ohus toetasid mobilisatsiooni rahvuslikud ringkonnad viimase E.V. peaministri J.Uluotsaga eesotsas. Kokku tuli u. 60 000 meest, kellest loodi 5 piirikaitserügementi. Veebruaris võitlused Narva pärast.. 6.märtsil hävitas Punaarmee õhurünnakuga Narva. 9.märtsil Tallinna (hukkus 600 in.,1/3 e.amispinnast, 10%vanalinnast), 25.märtsil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid