Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse
luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik o Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni o Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus. KIVIAEG o Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr. o Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude muistsete rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust.
ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine. Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19
tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa). Nüüdsest Eestimaa rüütelkond nimeks. Eestimaa oli väga konservatiivne, nt ärkamisajal toimus Liivimaal ärkamine palju kiiremini. Väga tugev institutsioon. Teine on lugu Liivimaa rüütelkonnaga sõjasegaduste tõttu oli üsna nõrk institutsioon. N-ö moodsas (18. saj mõttes) oli kujunenud alles 16. sajandi lõpukümnenditel. Polnud loomulik protsess, vaid sellest ühinemisest olid huvitatud Poola võimud ning nende ettekirjutuste mõjul see ühinemine tõusis. Institutsionaalne väljakujunemine 1630.-40-ndatel aastatel. Alles siis tekib institutsionaalne struktuur. Nõrk, oma autonoomiat eriti polegi. 1710. aastal esimest korda Vene võimud annavad rüütelkonnale autonoomia. Alles siis saab alguse võrdväärne positsioon Eestimaa rüütelkonnaga.
Kalevipoja sängi tüüpi Voortel, kõrgemal osal, vallid ja kraavid otstel Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Sellest räägivad Rootsi sangarilood, Ingvar sõlmis Taaniga rahu ning siis sõitis siia suvel, sõdides kogu suve, kuid kuna Estlandi sõjavägi oli tugev, suri Ingvar. Viikingiaeg u 800-1050 Suhted Skandinaaviaga saagad ja ruunikivid 10. saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli müüdi orjadeks Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted
2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest.
Kõik kommentaarid