Ajaloo 10.klassi eksami materjal (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Eesti ajalugu

1. 1816. aastal venestamisega 7. Kes olid rahvusliku liikumise liidrid? 1. Jannsen 2. Jakobson 3. Hurt 8. Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil? 1. Esimene üldlaulupidu 2. Aleksandrikooli organiseerimine 3. Rahvaluule kogumine 4. Kalevipoja väljaandmine 5. Vanemuise selts 9. Miks on rahvuslik liikumine tähtis? 1. ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. 2. Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele 10. Millal algas eestlaste venestamine? 1. 1880ndatel 11. Nimeta venestamise tunnuseid! 1. asjaajamind venekeelne 2. riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu 3

Ajalugu

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul  o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti aj

Ajalugu

25

docx

Ajalugu I kursus

Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad.

Ajalugu

5

doc

Eesti ajalooperioodid

1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale

Ajalugu

10

docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade

Ajalugu

10

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased,

Eesti ajalugu

24

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler ­ uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg ­ Eesti mässajate juht Stefan Batory ­ Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 ­ 250 000-300 000 inimest, 1620 ­ 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 ­ 400 000 inimest, 1698 ­ 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 ­ 330 000 inimest, 1712 ­ 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) ­ Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) ­ Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner ­ kõrgeim valitsusametnik Maapäevad ­ keskeltläbi iga 3 aasta tagant

Ajalugu

10

pdf

Eesti ajalugu

juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 ­ Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 ­ esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 ­ venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 ­ Eesti Kirjameeste Selts. 1869 ­ Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 ­ Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise. 1868 ­ isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 ­ eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu

Ajalugu

Kommentaarid (0)