Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721
o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus
Muistses vabadusvõistluses astuti välja vägivaldse ristiusustamine ja võõrvallutuste vastu Eestlaste muistne vabadusvõitlus *12.sajandil algas sakslaste tungimine itta. *See toimus ristisõdade vormis.(ristiusk) *1158 rajati lääne mere, lõuna kaldale Lübecki linn *Rooma paavst ehk Püha Tool oli huvitatud siinsete hõimude kiiresti ristiusku pööramine. *Balti maade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest *Kolmas liivimaa piiskop oli bremeni raehärre Albert *Albert oli ristisõdade juht *Albert rajas Riia linna aastal 1201(oli ristisõdijate keskus) *Mõõgavendade ordu loodi 1202 *Oli range reziimiga *Rüütel oli munk *Muistsest vabadussõja saab teavet Liivimaa Hendriku kroonikast Vabadusvõitluse algus 1208-1212 *1210 toimus esimene sõda(eesti võitis) *1211 piirasid sakslased Viljandi linnust *1211 Tegid Eestlased esimese vasturetke riia linna
· Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558): · Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. · Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus). · Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e.
ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni. Liivimaa suurtes linnades oli ülekaalus Saksa rahvastik. Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel
O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele. O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu. O 1237. aastal moodustati Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru) · 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla. · Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa väga lõtv konföderatsioon. · 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad Tähtsamad sündmused: · 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harju-, Viru- ja Läänemaal, sakslaste ja taanlaste tapmine,mõisate ja kirikute põletamine (jüripäev osutus valituks ilmselt seetõttu, et jüriööl oli traditsiooniks tuld teha
Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 rootslased Lääne-Eestis 1227 Saaremaa alistamine 1238 Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud
Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni
Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end
· 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.
Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi - Turvalisus - linn oli kaitstud müüriga, need pidid tagama linna püsimise Esimesed linnad Eesti alal Tallinn, Rakvere, Narva, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Tartu, Haapsalu. Hansa Liit ühendas Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna, sealjuures Tallinn, Tartu ja Viljandi Vahenduskaubandus Euroopast sool, tekstiil, metall Venemaalt karusnahad, vaha Linnakodanikud: Variteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Olid vabastatud tollimaksust Võisid kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes.
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse
Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 sakslanna ) 9 aastat peale Liivimaa vallutamist Venemaa keisrinna. Põllumajanduses oli 18.saj. Heal järjel. Eriti hästi läksid mõisamajantitel Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Põhja-Eesti mõisad ehitati viina raha eest. Eesti talupoegade elu oli 18. saj. Kõike muud kui hea Eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse 18.saj.(jahikoer maksis 10-20 talupoega) Eestlaste õiguslikuks madalseisuks loetakse Roseni Deklaratsiooni aastast 1739, kus
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga
1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse. Paluti
(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti
koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud.
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist.
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
5 · NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste
kormisi. 26. Gild jõukate kaupmeeste ühendus tsunft käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
* lubati rajada rahvusväeosad Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega
Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
