Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajaloo ühiskona mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Ajaloo ühiskona mõisted #1 Ajaloo ühiskona mõisted #2 Ajaloo ühiskona mõisted #3 Ajaloo ühiskona mõisted #4 Ajaloo ühiskona mõisted #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Leppik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
docx

Ajaloo mõisted

-kaubanduse eelisarendamises, vallutussõdade pidamises ja demokraatia mahasurumises minarett ­ mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ­ ristiusu levitamine paganate seas misjonär ­ ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon ­ sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ­ ajakohastamine, uuendamine monarhia ­ riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid ­ monarhia pooldajad monopol ­ (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee ­ islami pühakoda moslem ­ islamiusuline muinasaeg ­ kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne ­ mitmeusundiline

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

relvajõudude ja relvastuse paisutamises, relvatööstuse ja -kaubanduse eelisarendamises, vallutussõdade pidamises ja demokraatia mahasurumises minarett ­ mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ­ ristiusu levitamine paganate seas misjonär ­ ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon ­ sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ­ ajakohastamine, uuendamine monarhia ­ riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid ­ monarhia pooldajad monopol ­ (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee ­ islami pühakoda moslem ­ islamiusuline muinasaeg ­ kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne ­ mitmeusundiline

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherah

Ajalugu
thumbnail
25
rtf

Ajaloo mõisted

-kaubanduse eelisarendamises, vallutussõdade pidamises ja demokraatia mahasurumises minarett ­ mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ­ ristiusu levitamine paganate seas misjonär ­ ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon ­ sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ­ ajakohastamine, uuendamine monarhia ­ riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid ­ monarhia pooldajad monopol ­ (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee ­ islami pühakoda moslem ­ islamiusuline muinasaeg ­ kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne ­ mitmeusundiline

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

o elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne vabariik vabariik monarhia monarhia Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimu valitsuse juht ja piiratud ainuvalitseja, kellele ülimuslikkusel. enamasti kodanike põhiseadusega ja tal kuulub nii Riigipeal poolt otse valitud. on pigem seadusandlik, esindusfunktsioon. Valitsus esindusfunktsioon. täidesaatev kui ka Valitsus on moodustatakse Riigi igapäevaelu kohtuvõim.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON ­ liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused.

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigstes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun