Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõja
soomlastel, poolakatel ning eestlastel, lätlastel ja leedulastel. Viimased kolm, saanud vaid kakskümmend aastat maitsta vabadust ja sõltumatust, pidid hiljem oma idanaabri ettearvamatu käitumise tõttu maksma ränka verehinda. Sajandite vältel on eestlased pidanud sõdu, millega on alati kaasas käinud ohvrid ja häving, kuid mis on õpetanud eesti rahvast võite ja kaotusi mehiselt kandma. Kuid see võit, mis saavutati Eesti Vabadussõjas, oli eesti rahva ajaloo suurim sündmus. See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore Eesti riigi alusmüüre ja võimaldas elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada. Vabadussõjas võitles Eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar Asutava Kogu valimised · 19. veebruar Ma
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvusli
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti Vabadussõda Uurimustöö Tallinn 2006 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ...............................................................
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums V
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulis
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal,. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikk
Kõik kommentaarid