Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo üldkonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nimetatakse kreeka ühiskonda linnaliseks ?
  • Mis oli sümpoosion ?
  • Mis oli gümnaasium ?
  • Kuidagi tuttavlik ehk ?
  • Kuid mida ta siit otsib ?
  • Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus ?
  • Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks ?
  • Millist riigivormi nad pooldasid ?
  • Kes olid sofistid ?
  • Kellele kasvas linna elanikkond ?
  • Millised olid linlaste väärtushinnangud ?
  • Miks kujunesid pangad ?
  • Millised olid Esimese maailmasõja põhjused ?
  • Millised olid Esimese maailmasõja tagajärjed ?
 
Säutsu twitteris
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59
Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) ( mesopotaamia , iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad ( disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke
Ajalugu Page 1 Vana- Egiptus 7. september 2009. a. 14:33
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus ( Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised
Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48
4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik. Õpiti templikoolides ( preestrid õpetasid). Õpetati eelkõige ülikuid, kirjaoskuslikud tõusid kohe uude seisusse. Kirjutati papüürusele sulega/ pintsliga . Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse taime säsist laoti peale leotamist võrguna. Usuti paljusid jumalaid (polüteism)- u. 740. Oluline oli usk, mitte loogilisus. Usurituaale viisid läbi preestrid templites (vaid preestrid võisid siseneda). Kanti hoolt jumala kujude eest ja ohverdati jne.
Elu peale surma: · Usuti et jätkas sama tööd, kui eluajal Töötajad töötasid Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti Naiste vali nutulaul Peied haua juures Pandi kaasa lahkunu kujukesi, mis asendaks vajadusel muumiat Seintel stseenid lahkunu elust Seintel ja sarkofaagil loitsud, mis juhendasid surnuuriiki minekut ja tutvustasdi käitumisreegleid Hiljem pandi kaasa surnute raamat (valitseja ja tema alamate elulugu ja surmajärgsus) · Vana riigi ajal oli kohane vaid vaaraole ja ülikkonnale, hiljem ka testele · Kulutused jõukohased vaid ülemkihile · Kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi Saakalikujuline jumal Anubis kaalus surnu südant ja maailmakorraldust Maati Jumalate kirjutaja iibise peaga Thot kirjutas üles Kui süda oli Maatist kergem ei lasunud tal pahategusid ja surnule sai osaks igavene elu Kui süda oli Maatist raskem läks süda õgijale
Ajalugu Page 3 Mesopotaamia 14. september 2009. a. 14:33
Mesopotaamia ehk jõgedevaheline maa (kreeka kl.) asus tänapäeva Iraagi aladel. Asus kahe jõe, eufrati ja tigrise, vahel. Kesk ja almajooksul. Üleujutused korrapäratud. Tegeleti tänu niisutussüsteemidele. Loodusvaradest savi ja pilliroog. Tsivilisatsioon avatud ja ebastabiilne. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid . Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks.
Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03
Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja. Kuningas pidi ülikkonnaga arvestama. Asevalitsejad ja ametnikkond ning preestrid mõjutasid kuningat. Kodanikkond. Linnades valitseti pigem ise, kuigi kuniga teese järgides Rentnikud
Ajalugu Page 5 Kultuur mesopotaamias 16. september 2009. a. 10:47
Algselt kasutati kiilkirja, milla võtsid kasutusele sumerid. Kirjutusvahendi ots oli kiilu kujuline. Semiidid võtsid kasutusele kuid kohandasid. Haridust anti templikoolides ja õpetasid preestrid. Kirjaoskajate % oli tunduvalt suurem. Haridust anti pigem ülikutele, kuid oli ka palju keskkihis ja ka mõned alamkihis. Kirjaoskus tõstis positsiooni. Õpiti matemaatikat, religiooni, tähetarkus. Igal linnal ja tegevusel jumal. Jumalad olid inimese kujulised (antomorfsed). Jumalatele ehitati templeid ehk pühakodasid, kust nende eest hoolitseti.
Ajalugu Page 6 Perekond 9. september 2009. a. 10:47
Egiptus Mesopotaamia Peretüüp Paarperekond Mees, naine ja alaealised lapsed Mehe roll Perekonnapea ja ül. Naise roll Säilitas abielludes vara ja lahutuse korral võis pretendeerida ja ül. osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam.
Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18
Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees. Vähem määratud hierarhiad, eluolu sood peaaegu võrdsed. patriarhaalsus. Linnaühiskond. Maaühiskond. Orjades Vabad töölised suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik. Kultuur Lisapäevad, kirjaoskajaid Kirjutamisoskus andis palju Astroloogia , kalendris valitseja 1%, geomeetria , kirurgia privileege, templikoolid, käsu järgi lisata aegajalt lisakuu. preestrid. Matemaatika , Kirjandus enam arenenud. astronoomia , kirjutamine. 12 Kirjaoskus levinum kuuline kalender Usk 740 jumalat, loomade ja Palju jumalaid, preestrid Inimese kujuga jumalad, inimese segu jumalad, vahendasid, templid. põhirõhk olemasoleval elul. suur tähelepanu Surmajärgne halb surmajärgsel, surmajärgne sama, mis seni
Ajalugu Page 8 Kaananimaa 21. september 2009. a. 14:36
Ehk politia. Tänapäeva Liibanon , Süüria, Palestiina ja Iisrael. Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahelises alal. Põlluharimine koos karjakasvatusega (8500 eKr). Meresõitmine ja kaubandus. Vahendas egiptuse ja mesopotaamia kultuuri. 2500 eKr tsivilisatsioon ja võti kasutusele foiniikia kiri.
Ajalugu Page 9 Kreeta -Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50
Kreeta 2200 -1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr
Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/ preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid
Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid
Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32
Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda : Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad . vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid - võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia
Ateena demokraatlikkus: Sarnasused: · Suurem kodanikkond · Mõningane demokraatia · Nõukogu liikmed, strateegid ja kohtunikud kõigi seast · Konakikkond väike · Palk ametnikele Erinevused: · Ateenas otsene demokraatia · Spartas aristroklaatlik süsteem
Ajalugu Page 11 Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid? 28. september 2009. a. 14:57
Lk 37, sissejuhatuses püstitada probleem
Kasvatus ja haridus Sõjapoliitika (sparta maismaal, ateenas merevägi) Valitsuskord ja rahva osaslus Ühiskonnakihid Kultuur ja kunst Edukus
Ajalugu Page 12 Vana- Kreeka igapäevaelu 30. september 2009. a. 10:49
1. Miks nimetatakse kreeka ühiskonda linnaliseks? 2. Iseloomusta linna välisilmet. 3. Iseloomusta riietust . 4. Toit. 5. Mis oli sümpoosion? 6. Mis oli gümnaasium? 7. Naiste positsioon ühiskonnas. 8. Konkurentsivaim. 9. Meeste vahelised suhted vanas Kreekas
1. Sest elu (kuid mitte inimesed) oli koondunud linnadesse. Linnriigid. Usk, poliitika, valitsemine. 2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused . Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon , sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus . Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika mehe lähenemiskatsetele. Oldi bi. Lihtrahva seas: ei olnud nii levinud, võimalik, et ka tauniti. Vabade noormeste homo-prostitutsioon häbiväärne.
Ajalugu Page 13 Vanakreeka jumalad 2. oktoober 2009. a. 9:01
Antropomorfsed Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine · Väljendasid moraali · Kaitsta tegevusalasid Jumalatele rajati pühamuid altar (ja tempel). Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm
Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21
1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki. Hiljem nägemus et tuleb elada vooruslikult saamaks head surmajärgset elu. Mesopotaamiaga sarnane seisukoht.
Ajalugu Page 15 Charoni päev 2. oktoober 2009. a. 9:31
On
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo üldkonspekt #1 Ajaloo üldkonspekt #2 Ajaloo üldkonspekt #3 Ajaloo üldkonspekt #4 Ajaloo üldkonspekt #5 Ajaloo üldkonspekt #6 Ajaloo üldkonspekt #7 Ajaloo üldkonspekt #8 Ajaloo üldkonspekt #9 Ajaloo üldkonspekt #10 Ajaloo üldkonspekt #11 Ajaloo üldkonspekt #12 Ajaloo üldkonspekt #13 Ajaloo üldkonspekt #14 Ajaloo üldkonspekt #15 Ajaloo üldkonspekt #16 Ajaloo üldkonspekt #17 Ajaloo üldkonspekt #18 Ajaloo üldkonspekt #19 Ajaloo üldkonspekt #20 Ajaloo üldkonspekt #21 Ajaloo üldkonspekt #22 Ajaloo üldkonspekt #23 Ajaloo üldkonspekt #24 Ajaloo üldkonspekt #25 Ajaloo üldkonspekt #26 Ajaloo üldkonspekt #27 Ajaloo üldkonspekt #28 Ajaloo üldkonspekt #29 Ajaloo üldkonspekt #30 Ajaloo üldkonspekt #31 Ajaloo üldkonspekt #32 Ajaloo üldkonspekt #33 Ajaloo üldkonspekt #34 Ajaloo üldkonspekt #35 Ajaloo üldkonspekt #36 Ajaloo üldkonspekt #37 Ajaloo üldkonspekt #38 Ajaloo üldkonspekt #39 Ajaloo üldkonspekt #40 Ajaloo üldkonspekt #41 Ajaloo üldkonspekt #42 Ajaloo üldkonspekt #43 Ajaloo üldkonspekt #44 Ajaloo üldkonspekt #45 Ajaloo üldkonspekt #46 Ajaloo üldkonspekt #47 Ajaloo üldkonspekt #48 Ajaloo üldkonspekt #49 Ajaloo üldkonspekt #50 Ajaloo üldkonspekt #51 Ajaloo üldkonspekt #52 Ajaloo üldkonspekt #53 Ajaloo üldkonspekt #54 Ajaloo üldkonspekt #55 Ajaloo üldkonspekt #56 Ajaloo üldkonspekt #57 Ajaloo üldkonspekt #58 Ajaloo üldkonspekt #59 Ajaloo üldkonspekt #60 Ajaloo üldkonspekt #61 Ajaloo üldkonspekt #62 Ajaloo üldkonspekt #63 Ajaloo üldkonspekt #64 Ajaloo üldkonspekt #65 Ajaloo üldkonspekt #66 Ajaloo üldkonspekt #67 Ajaloo üldkonspekt #68
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Lind Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
35
doc
11-klassi ajalooeksam
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
29
docx
Spordiajaloo konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun