Ajakirjandus- kas neljas võim? (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Ajakirjandus kui neljas võim

Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et

Meedia

2

rtf

Ajakirjandus – vabadus ja vastutus

Ajakirjandus ­ vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja ­vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab

Kirjandus

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info  Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus  Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust  Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides

Kommunikatsiooni eetika

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff. kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast.

Ühiskonnaõpetus

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4

Sotsiaalteadused

56

docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

 Kapitalressursid – tööriistada, hooned, investeeringud  Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Ressurside nappuse tõttu tuleb alati lähtuda majandustegevuse kolm universaal küsimust:  Mida ja kui palju toota  Kuidas toota  Kellele toota Majandussüsteemid  Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu  Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul.  Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist."

Ühiskond

17

doc

Ühiskonna valitsemine

3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine ­ suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld

Ühiskond

Kommentaarid (0)