EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises kahtlemata ajaröövijatest võitu saamine ning sellega olen püüdnud ka jõudsalt tegeleda. Ümberlülit
Ei mõtle asjadele, mida ma ei saa muuta. Transport. Planeerin konkreetse päeva marsruudi juba eelneval õhtul. Majapidamislikud toimetused. Planeerin tegevused nädalavahetuse päevale, aitab argimuredest eemalduda, saab kaasata pere ning muuta vajaminevad toimingud kvaliteetajaks. Poeskäimine, kassajärjekord, planeerimata ostunimekiri. Eelnevalt koostatud ostunimekiri, kindel nädalapäev ja hommikune (või hiljaõhtune) kellaaeg poeskäimiseks. Lõppsõna. Teadlikku ajakasutuse juhtimist kasutan seekordsel eesmärgini jõudmisel esmakordselt. Ajakasutuse juhtimise metoodikate rakendamisel olen seekord seatud tingimustes järeleandmatu, pidades kinni eespool kirjeldatud tegevuskavast ning arvestades olulisuse printsiibiga.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt, keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma? Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile. Mida peaksin tegema? Eetiline juhtimine Juhtimine (leadership) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda. Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat kollektiivset ja kooskõlastatud tegevust, kus on pandud paika teatud mängureeglid ja normid kuidas tegutseda, mil viisil käituda. Juhtimise märksõnad minu jaoks koostöö, vastutus ja eetika. · Koostöö - partnerlus, suhtlemine, infovahetus, meeskonnatöö, -tunne, üksteise soovide ja
.............................62 TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID......................................................................62 1. Rolli iseloomustavad tunnused................................................................................62 2. Tööd iseloomustavad tunnused................................................................................63 3. Inimeste vahelised suhted........................................................................................63 4. Juhtimine.................................................................................................................63 5. Füüsilised tingimused..............................................................................................64 TÖÖSTRESSI HIND......................................................................................................64 TOIMETULEK TÖÖSTERSSIGA:................................................................................64 TOIMETULEK TÖÖSTERSSIGA:..
Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
Kõik kommentaarid