Ajajoon terve maailm (2)

Ajajoon
(1219-1999)
1208 - 1227
Muistne Vabadusvõitlus
juuni 1219
Taanlased Tallinna all
1238
Stensby rahuleping
23. aprill 1343
Jüriöö ülestõus
1346
Taani müüs Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule
1347
Saksa Ordu müüs Põhja-Eesti valdused Liivi Ordule
22. jaanuar 1558
Liivi sõja algus
2. august 1560
Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing.
1561
Liivi orduriigi lõpp. Põhja-Eesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (Lõuna-Eesti) alad Poolale.
1582
Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord.
1583
Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel.
1629
Altmargi rahu. Kogu Mandri-Eesti Rootsi valdusesse.
1632
Avati Tartu Ülikool
1645
Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile.
1656 - 1661
Vene - Rootsi sõda. Kärde rahu.
1660
Oliva rahu. Ruhnu Rootsile.
1661
Kärde rahu.
1699
Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu.
1700 - 1721
Põhjasõda
1710
Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu.
1739
Piibli tõlkis eesti keelde Anton-Thor Helle (pietist)
1739
Rooseni deklaratsioon . Rõhutati pärisorjust.
1765
Browne’i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad.
1783 - 1796
Asehalduskord
1783
Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus . Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks.
1802
„Iggaüks“ regulatiiv.
1802
Tartu Ülikool taasavati.
1804
Talurahvaseadus .
23. mai 1816
Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest
26. märts 1819
Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest
1838
Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Seadis eesmärgiks edendada Eesti rahva ajaloo, keele, kirjanduse ja maa tundmist.
7. september 1841
Pühajärve Sõda
1849
Talurahvaseadus.
1856
Talurahvaseadus.
1857
Hakkas ilmuma „Pärnu Postimees “
2. juuni 1858
Mahtra sõda ( abitegu )
1862
Ilmub „Kalevipoja“ rahvaväljaanne
9. november 1864
Mulgimaa talupojad esitavad keisrile palvekirja, mis taotleb eestlaste õiguste laiendamist
1865
Tartus asutatakse laulu- ka mänguselts „ Vanemuine “
1866
Eesti uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vald vabaneb mõisniku eestkoste alt.
1868
Eestis keelustatakse teoorjus
18.-20. juuni 1869
Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus
1870
Valmib Peterburi - Paldiski raudtee , esimene Eestis
1872
Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt.
1878
Viljandis hakkab ilmuma ajaleht „Sakala“
1882
Sureb C. R. Jakobson
1884
Otepää kirikus õnnistatakse EÜS- i sinimustvalge lipp
1887
Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele
1889
Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele
1896
J. Tõnisson kutsutakse tartusse „Postimehe“ toimetajaks
1901
Tallinnas alustab ilmumist ajaleht „Teataja“
1904
Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts
1905
Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus „Noor - Eesti“
16. oktoober 1905
Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas
27. november 1905
Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus
detsember 1905
Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis
1906
„Vanemuine“ ja „Estonia“ saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks
1909
Asutatakse Eesti Rahva Muuseum
1914
Puhkeb Esimene maailmasõda
1915
Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku „Waldhofi“ tselluloosivabrik Pärnus
2. märts 1917
Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon
6. märts 1917
Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska
30. märts 1917
Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks
oktoober 1917
Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood.
15. november 1917
Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis
6. detsember 1917
Soome iseseisvumine
1918- 1920
Kodusõda Venemaal
16. veebruar 1918
Leedu iseseisvuse väljakuulutamine
24. veebruar 1918
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. märts 1918
Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud.
3. märts 1918
Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu.
märts-nov. 1918
Saksa okupatsioon Eestis
11. november 1918
Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel
11. november 1918
Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi
18. november 1918
Läti Vabariigi väljakuulutamine
28. november 1918
Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva
1919 - 1920
Pariisi rahukonverents
6. jaanuar 1919
Algab Eesti vägede vastupealetung
23. aprill 1919
Tallinnas astub kokku Asutav Kogu
23. juuni 1919
Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad
10. oktoober 1919
Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse Eestis. Balti sakslastelt maade äravõtmine.
1919
Võeti kasutusele Eesti mark. Esialgu ebakindel vääring...
1919
Kommunistliku Internatsionaali loomine. Ehk Kommitern.
2. veebruar 1920
Tartu rahu allkirjastamine Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
15. juuni 1920
Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1920
Alkoholi keeluseadus USA-s
1921
Uue majanduspoliitika (NEP-i) algus Nõukogude Venemaal. Talupojad võivad ülejäägid turustada. Lubati eraettevõtlust.
1922
Genova konverents -> Rapollo leping.
1922
Itaalias tulevad võimule fašistid. Mussolliini.
1922
Nõukogude Liidu moodustamine
teine pool 1923
Majanduskriis Eestis. 1924 tõi Eesti kriisist välja uus majandusminister Otto Strandman
1923
Prantsuse armee okupeerib Ruhri piirkonna
1924
Esimene Tööerakonna moodustatud valitsus Inglismaal
1924
Lenini surm
1. detsember 1924
Kommunistide mässukatse Eestis. Sellest tulenevalt kutsuti hiljem taas kokku vabatahtlik Kaitseliit
1925
Locarno konverents. Reini tagatispakt.
1925
Üheparteisüsteemi kehtestamine Itaalias
1926
Autoritaarse korra kehtestamine Leedus
1926
Ilmub A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I köide
1926 - 1928
Hiina ühendamine
1. jaanuar 1928
Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga . Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel
1927
Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus
1928
Briandi - Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati .
1929 - 1933
Suur ülemaailmne majanduskriis
1930
Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias
1931
Jaapani sissetung Hiinasse. Mandžuko režiimi rajamine.
1931
Westminsteri statuut
1931
Jaapan okupeerib Mandžuuria
1932
Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel
1933
Hitler saab Saksamaal võimule
suvi 1933
J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja
august 1933
Kehtestati Eestis üleriigiline „ kaitseseisukord “. Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL .
oktoober 1933
Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934.
1933
F. D. Roosevelti uue kursi algus usa-s
jaanuar 1934
Teine põhiseadus jõustus.
1934
Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis
12. märts 1934
K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord.
2. oktoober 1934
Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus
30. juuni 1934
„Pikkade nugade öö“ Saksamaal
1934
Autoritaarse korra kehtestamine Lätis
kevad 1935
Eestis keelustati Vaikiva ajastu raames poliitilised erakonnad . Lubatud oli ainult Isamaliit.
1935
Itaalia sissetung Etioopiasse ( Abessiinia kriis)
1935
Saksamaa asub looma uut sõjaväge – Wehrmacht `t
1935
NSV Liidu- Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping
1935
Juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi piiravad seadused Saksamaal
aasta lõpp 1935
Oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga.
8. detsember 1935
Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastatud riigipöördekatse. Vabadussõjalaste liikumine kaotas oma populaarsuse.
1936
Berliini - Rooma telje loomine
1936 - 1938
Rahvarinde valitsused Prantsusmaal
1936 - 1939
Hispaania kodusõda
1936
USA neutraliteediseadus
1. jaanuar 1938
Kolmas põhiseadus jõustus.
märts 1938
Austria liitmine Saksamaaga
24. aprill 1938
K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
29. september 1938
Müncheni kokkulepe
23. august 1939
V. Molotov ja j. Von ribbentrop allkirjastavad moskvas nsv liidu ja saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli
1. september 1939
Saksamaa kallaletung Poolale
3. september 1939
Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja
17. september 1939
NSV Liidu sissetung Ida- Poolasse
28. september 1939
NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt
nov.1939-mär. 1940
Soome talvesõda
aprill 1940
Saksamaa hõivab Taani ja Norra
10. juuni 1940
Itaalia astub sõtta
14.-16. juuni 1940
NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele
16. juuni 1940
NSV Liidu ultimaatum Eestile
17. juuni 1940
Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
21. juuni 1940
Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse uus valitsus
22. juuni 1940
Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
14. juuni 1941
Massiküüditamine Balti riikides
22. juuni 1941
Saksamaa kallaletung NSV Liidule
1941 - 1944
Saksa okupatsioon Eestis
28. august 1941
Saksa väed vallutavad Tallinna. Algab saksa okupatsiooniperiood.
14. august 1941
W. Churchill ja F. D. Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale
7. detsember 1941
Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris
juuli 1942-veb. 1943
Stalingradi lahing
novembri lõpp 1943
Teherani konverents
1944
Võitlus Baltikumi pärast
31. jaanuar 1944
Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni
9. märts 1944
Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale
6. juuni 1944
Teise rinde avamine maailmasõjas. Algab operatsioon „ Overlord “
18. september 1944
J. Uluots määrab ametisse eesti vabariigi valitsuse
24. november 1944
Kogu Eesti treeitoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla
1944 - 1945
Petserimaa ja Narva- tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu
1944 - 1947
Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform
1944 - 1953
Aktiivne vastupanuliikumine nõukogude võimu vastu Balti riikides
1945
Algab ülsindustrialiseerimine Eestis
veebruar 1945
Jalta konverents
8. mai 1945
Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile
6. august 1945
Ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi
2. september 1945
Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile
1945
ÜRO loomine
juuli - oktoober 1946
Pariisi rahukonverents
1946 - 1955
Peronism Argentiinas
1947
Trumani doktriin ja Marshalli plaan
mai 1947
Moskva otsus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides
1947
Esimene sõjajärgne üldlaulupidu Eestis
1947
India ja Pakistani iseseisvumine
1947
ÜRO otsus Palestiina jagamisest
1948
Iisraeli riigi loomine
1949
NATO loomine
1949
Saksamaa lõhenemine, Saksa Liitvabariigi loomine
1949
Vastastikuse Majanudabi Nõukogu (VMN) moodustamine
25. märts 1949
Suurküüditamine Balti riikides
kevad 1949
Eestis teostub sundkollektiviseerimine
1949
Hiina Rahvavabariigi loomine
1950 - 1953
Korea sõda
1950
Rajoneerimine Balti riikides
21.-26. märts 1950
EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis
1950
Küüditamine Petserimaal
1950
Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart.
1951
Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia
1951
„Ameerika Hääl“ alustab eestikeelsete saadete edastamist
1952
Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut
1952 - 1953
Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart.
1951
San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist
1953
Stalini surm
1953
Berliini ülestõus
1953 - 1964
Hruštšovi valitsemisaeg
1954
Eestis moodustatakse pagulasvalitsus
1955
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) loomine
1955
Eesti TV saadete algus
1956
Suessi kriis
1956
Ungari ülestõus
1957 - 1965
Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg
1958
Suure hüppe poliitika algus Hiinas
1959
Eestis algab üleminek 8- klassilisele koolikohustusele
1964 - 1973
USA osalemine Vietnami sõjas
1962
Kariibi kriis
1963
Tuumakatsetuste keelustamise leping
1964 - 1982
Brežnevi valitsemisaeg
1965
Avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel
1966 - 1969
Kultuurirevolutsioon Hiinas
1967
Eestis alustavad tegevust metsaülikoolid
1967 - 1968
Nn. Komsomoliopositsiooni kõrgaeg tartus
1968
Tuumarelva leviku tõkestamise leping
1968
Praha kevad
1970
„Vabadusraadio“ alustab eestikeelsete saadete edastamist
juuli 1972
Viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos
1973
Watergate `i afäär USA-s
1973 - 1989
Kindral A. Pinocheti diktatuur Tšiilis
1978
K. Vaino võimuletulek ja uue venestuse algus eestis
1978 - 1982
Uusvenestuse aeg Eestis
1979
Nõukogude vägede sissetung Afganistani
1979
Balti apell
1979 - 1990
Sandinistide diktatuur Nicaraguas
1980
Sotsialistliku leeri lagunemine.
1980
Rahutused Poolas, ametiühingukoondise Solidaarsus loomine
juuli 1980
Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas
1980
„40 kiri“ Eestis
sügisel 1980
Puhkevad stiihilised noorsoorahutused Tallinnas
1981
Vangilaagris sueb J. Kukk
1982
Falklandi kriis
1983
Euroopasse hakkas NATO paigutama Eurorakkette.
1985
Mihhail Gorbatšov saab NLKP peasekretäriks, perestroika algus
1986
Gorbatšovi ja Reagani tippkohtumine
1986 - 1987
Fosforiidikampaania , mis äratab Eestimaa
1987 - 1994
Afganistaanist vägede väljatoomine
1987
Hirvepargi meeleavaldus Tallinnas
26. september 1987
Ajalehes „Edasi“ esitatakse Isemajandava Eesti idee
12. detsember 1987
Luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts
1988
Rahvarinnete loomine Eestis, Lätis ja Leedus
1988
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine
1988
Algab Rahvarinde loomine
1988
Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvävid
juuni 1988
Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting
juuli 1988
Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine
9.-11. sept. 1988
Eestis toimub EKP Keskkomitee XI, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi
11. september 1988
Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus „Eestimaa Laul“
1.-2. oktoober 1988
Eestimaa Rahvarinde I kongress
16. november 1988
Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine
24. veebruar 1989
Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp
1989
Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist
1989
Murrang Ida- Euroopas
23. august 1989
Balti kett
1989
Üliõpilaste meeleavaldused Pekingis Taevase Rahu väljakul
november 1989
NVS Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks
1990
Saksamaa ühinemine
24. veebruar 1990
Toimuvad Eesti Kongressi valimised
11. märts 1990
Leedu iseseisvuse taastamine
11.-12. märts 1990
Eesti Kongress tuleb esimest korda kokku
18. märts 1990
Toimuvad mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse
30. märts 1990
Eesti NVS Ülemnõukogu langetab otsuse „Eesti riiklikust staatusest “, millega kuulutatakse välja üleminekuperiood
8. mai 1990
Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus
15. mai 1990
Toimub impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal
7. august 1990
Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse riigilipu ja – vapi kohta
1990
Apartheidirežiimi kaotamine Lõuna- Aafrika Vabariigis
1990 - 1991
Kuveidi kriis
jaanuar 1991
Kommunistlikud riigipöördekatsed Leedus ja Lätis
jaanuar 1991
NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides
3. märts 1991
Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses
17. märts 1991
Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit
auguat 1991
Riigipöördekatse NSV Liidus
20. august 1991
Eesti iseseisvuse taastamine
21. august 1991
Läti iseseisvuse taastamine
6. september 1991
NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust
detsember 1991
NSV Liidu lagunemine
1991 - 1992
Jugoslaavia lagunemine
20. juuni 1992
Eesti läheb üle oma rahale
1992 - 1995
Bosnia kriis
1992
Bill Clinton saab USA presidendiks
1992
Hindade vabakslaskmine Venemaal
1992
Maastrichti leping
1992
Tšehhoslovakkia „ sametlahutus “
28. juuni 1992
Eesti põhiseaduse vastuvõtmine
20. september 1992
Toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised
5. oktoober 1992
Lennart Meri saab Eesti presidendiks
1993
Kommunistlik mässukatse Venemaal
13. mai 1993
Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks
1994
Põhja- Ameerika muutub ühtseks majandusregiooniks
31. august 1994
Võõrvägede väljaviimine Eestist
1995
Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga
26. juuli 1994
Eesti- Vene tippkohtumine Moskvas
1997
Amsterdami leping
1998
Eesti läbirääkimiste algus Euroopa Liitu astumiseks
1999
Kosovo kriis