Aja vaim ja kasvatus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..

Asjaajamine

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0  Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus? Valitsejad teha valikuid ja pea (ratsionaalne), tarkus otsusteid valitsemises mõistus Sõdurid valitseda teiste rind (täidesaatev), julgus kontrolli ja suunamise vaim all Töölised teha tööd diafragma all (toitev), mõõdukus madalamad ihad Tarkus. On igasugust tarkust, on sõduri tarkus, puusepa tarkus jne, kuid vaid valitseja tarkus on kõikehõlmav. Vapper on riigi see osa, mis võitleb, vaid see osa teab, mida tuleb karta ja mida mitte. Sõdurid

Õiguse filosoofia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

8  soojemates aga loiumad, temperamentsemad => seadusi on rohkem tarvis soojematesse), rahva eluviisiga ja elanikkonna vibratsiooniga ja iibega. Montesquiau on siiski filosoofias idealist. See väljendub tema mõtetes rahva vaimust ­ rahva vaim jaguneb: 1. Võrdsuse vaim ­ demokraatia eeldab võrdsuse vaimu- 2. Ebavõrdsuse vaim ­ monarhia eeldab seda vaimu. Montesquiau hoiatab, et riik saab areneda vaid siis, kui ebavõrdsuse vaim ja võrdsuse vaim on oma vahel proportsioonis. Liiga palju võrdsuse vaimu lämmatab demokraatia. Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel?: Seadus on efektiivne vahend sündimuse reguleerimiseks ­ nendes riikides kus sündimus on suurem kui majanduslik võimalus, peaks sündimust piirama (nt Hiina); nendes riikides kus elanikke liiga vähe, kuid majanduslikke võimalusi

Õiguse sotsioloogia

87

doc

Filosoofia materjale

korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu nad kuuluvad täielikult riigile. Nende seas viiakse läbi omamoodi tõuaretust: parimad isased peavad paljunema parimate emastega, kuigi perekonda nad ei loo kõiki lapsi kasvatatakse ühiselt ning keegi ei saa isegi teada, kes on lapse vanemad, sest emalt võetakse laps ära kohe pärast sünnitust. Ka kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks

Filosoofia

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs

Kommentaarid (0)