Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus. (0)

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2  1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2

Ajalugu

9

docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle. Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.( PGS § 36 lõige 1). EHISe asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks; Registri andmeid kasutatakse riikliku haridusstatistika koostamiseks. Eksternõpe - õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus õppuril on

Arhiivihaldus

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011  SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem.........................

Inglise keel

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus).

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

14

odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

gildidega. Peter I (tema unistus oli võimas merevägi ja tugev majandus) saatis ta 17-nda sajandi lõpul diplomaadid kogu Euroopasse, et omandada liitlasi Türgi vastu, aga ka otsida inimesi, kellel oleks teaduslikke, tehnilisi ja käsitöölisi oskusi. Venemaa oli agraarriik. Kuna Tsaar toetas kaevandusi, metallurgiat ja mereväele laevaehitust, et kindlustada ja laiendada oma riigi piire siis nende vajaduste järgi loodi ka haridus- ja koolisüsteem. Asutati mere (navigatsioonikoole)-, inseneri- ja meditsiiniakadeemiad, spetsialistide koolitamiseks. Kuna elanikkond tundis vähest huvi oma laste saatmise vastu nendesse koolidesse, mistõttu Peter I võttis vastu ranged seadused tänapäevases mõistes kutsehariduse läbiviimiseks. "Ülalt alla" juhtimine ja poliitiliste eesmärkide mõju jäi paljude sajandite jooksul kutseõppe ja -koolituse tunnuseks Venemaal. 1868

kutsepedagoogika

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3  1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei

Pedagoogika

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond

Kommentaarid (0)