4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL? Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa. LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool“ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL-retseptorid. Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem haaratakse tsirkulatsioonist LDL. Seisundid, mis vähendavad retseptorite hulka (palju kolesterooli toidus, rasvased toidud), tõstavad LDL sisaldust. Kõrge LDL tase→ateroskleroosiareng. HDL – kolesterool - „hea kolesterool“ transpordib kolesterooli veresoonte seintest maksa, kus muudetakse sapihapeteks ja viiakse soole kaudu välja. HDL↑ füüsiline aktiivus, HDL↓ ülekaal, diabeet, suitsetamine. (HDL soodustab rasvade transporti veresoonte seinast maksa, et ainevahetus jätkuks. Kui HDL on vähe, siis LDL ladestub veresoonte seinas ka tekitab lupjumise). VLDL – moodustub maksas. Palju TG + kolesterool.Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil)
Diabeedi hiliskomplikatsioonid: Hiliskomplikatsioonid on tingitud hüperglükeemiast. • Aluseks on glükoosi ebanormaalne lülitumine valkude koosseisu, polüoolide metabolismi häired ja ateroskleroosi arengu kiirenemine. • Tänapäeval ei ole haigestumine ja suremus põhjustatud mitte akuutsetest metaboolsetest kriisidest, nt. ketoatsidoosist, vaid insuldist, müokardiinfarktist või kroonilisest neerupuudulikkusest. • Arenenud maades on diabeet pimedaks jäämise levinuim põhjus. Regulatsioon: Glükoos siseneb beeta rakku GLUT2, toimub glükoosi fosforüülimine glükokinaasiga. Toimub ATP tundlike K+ kanalite inhibeerimine ja sellest tulenevalt K. Vahenõmm 2018 depolarisatsioon. Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ kanalid ning aktiveerub PLC, mis viib rakusisese Ca2+ kontsentratsiooni tõusuni ja see omakorda võimaldab insuliini sekretsiooni. Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
Halotaan 3) Milline üldanesteetikum võib ärgates tekitada hallutsinatsioone ja segasust? Ketamiin 4) Metformiini kõrvaltoimete hulka kuulub järgevatest valikutest… Kõhulahtisus, laktatsidoos 5) Millise antikoagulandi toime on antud valikutest kõige enam mõjutatud teiste ravimite ja toidu poolt? Varfariin 6) Tetratsükliinid on oma toimemehhanismilt... Mikroobi valgusünteesi inhibiitorid 7) Tetratsükliinid toimivad... Nii gramnegatiivsetesse kui ka grampositiivsetesse mikroobidesse 8) Millist antibakteriaalset raviainet ei tohi lastele alla 8. eluaastat manustada, kuna see kumuleerub luudesse ja hammastesse ning põhjustab hammaste värvumist pruuniks ? Tetratsükliin 9) Milline i/v anesteetikum omab kõige väisemat kardiovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimete profiili? Etomidaat 10) Millised II
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk)
· Kasutatakse neutropeenia ravis (neutrofiilide madal tase) · Pelgfilgastrimi poolestusaeg organismis on 15-18 tundi (vs filgrastim 3-4 tundi) Prolia® (denosumab) e XGEVA® · Monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse osteoporoosi ravis · Takistab organismil hävitamast luukudet · Denosumab sihtmärk on RANK ligand (Receptor Activator of Nuclear Factor B ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks · Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia · Angiogenees uute veresoonte moodustumine · Etapid: endoteelirakkude proliferatsioon ja migreerumine, tubulaarsed struktuuride
mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida?
ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur.
- Astma ravi (inhaleeritavad glükokortikosteroidid). - Allergilise riniidi ravi (intranasaalsed glükokortikosteroidid). - Nahahaiguste ravi (psoriaas, dermatiit). 4. Milliseid metaboolseid muutusi põhjustab glükokortikoidide manustamine organismis? Süsivesikud: tõstab vere glükoosisisaldust. Glükoneogenees-aminohapetest glükoosi produktsioon. Langeb rakkude võime glükoosi kasutada – hüperglükeemia -> diabeet. Valgud: suureneb lammutamine, väheneb süntees (lihased) – müopaatiajäsemete, vaagna- ja õlavöötme lihaste atroofia. Rasvad: rasvade ümberjaotumine (Cushingi sündroom) – pikaajalisel (rasv jäsemetest näkku, kõhtu, turjale). 5. Milliseid kõrvaltoimeid põhjustab süsteemsete glükokortikoidide manustamine? Kardiovaskulaarsüsteem - tõstavad nii südame väljutusmahtu kui ka vererõhku (rütmihäired,
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13
Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest.
Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma.
hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3
KANABINOIDID VANILODI RETSEPTOR Neli võimalust, kuidas retseptorid võivad raku aktiivsust esile kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele. 2) Võivad otseselt aktiveerida membraan-seoseliseid ensüüme (proteiin-kinaasid, nt. Insuliin retseptor) 3) Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid, mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager) a. Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele 6
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
iseloomulik nende mõju aeglus. Nende toime täielikuks avaldumiseks kulub pärast manustamist mitu päeva. Glükoosi tasakaal. Glükoos on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2mM/l. Kõhunäärme saarekesed toodavad insuliini ja glükagooni. Vere glükoosi taset tõstab ainult maksa glükogeeni lõhustamine! Vere glükoosi taset tõstavad: Vere glükoosi taset langetab ainult: · Glükagoon · Insuliin · Adrenaliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool · Glükokortikoidid Lihas- ja rasvarakkudesse. · kasvuhormoon Glükagoon on maksaspetsiifiline Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere hormoon, mis tingib maksa glükoosisisaldus, suurendab GIP, glükogeeni lõhustamise. Glükagooni tase ja sümpatikuse ärritus.
iseloomulik nende mõju aeglus. Nende toime täielikuks avaldumiseks kulub pärast manustamist mitu päeva. Glükoosi tasakaal. Glükoos on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2mM/l. Kõhunäärme saarekesed toodavad insuliini ja glükagooni. Vere glükoosi taset tõstab ainult maksa glükogeeni lõhustamine! Vere glükoosi taset tõstavad: Vere glükoosi taset langetab ainult: · Glükagoon · Insuliin · Adrenaliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool · Glükokortikoidid Lihas- ja rasvarakkudesse. · kasvuhormoon Glükagoon on maksaspetsiifiline Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere hormoon, mis tingib maksa glükoosisisaldus, suurendab GIP, glükogeeni lõhustamise. Glükagooni tase ja sümpatikuse ärritus.
kahjulikud keemilised ühendid. Kõhunääre: ehk pankreas on umbes 100 gr kaaluv piklik nääre, asub kõhuõõne elundite(maksa ja mao) taga. toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks(suubub kaksteistsõrmikusse koos sapinõrega) seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon) Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka
Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped,
Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad,
magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
§ AB peab olema toksiline mikroorganismi rakkude suhtes ning samal ajal mittetoksiline makoorganismi rakkude suhtes ehk kuidas surmata selektiivselt prokarüootseid rakke (mikroobid), mis asuvad eukarüootsete rakkude (organismi koed) hulgas. § Bakterite puhul õnnestub päris hästi, tunduvalt raskem leida ravimeid seente, algloomade ja viiruste surmamiseks. Etioloogilise ravi printsiip § See antibakteriaalse ravi teine alustala! § AB on etioloogilised (kausaalsed, põhjuslikud) ravimid, s.t. nad toimivad haiguse (infektsioon!) põhjusele (põhjustajale, tekitajale), mitte ei avalda toimet mingi organismi funktsiooni muutmise kaudu (farmakodünaamiline ravim). AB jaotus sõltuvalt toimeviisist § AB toime võib olla kas bakteriostaatiline või siis bakteriotsiidne. § Bakteriostaatiline tähendab kasvu (paljunemise) pärssimist, see võib olla reversiibelne. Primaarselt bakteriostaatilised: tetratsükliinid, makroliidid, klooramfenikool
on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT), tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid nagu dietüülstilböstrool ja sünteetilised östrogeenid, mis satuvad uriiniga veekogudesse. Looduslikud häirijad on näiteks mikroseente poolt sünteesitav zearalenoon ning taimne genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes keskkonnas. kovalentne seondumine DNA-ga, Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped
Soovi puudumine sugueluks või suguelu ebaõnnestumine on tavalisemaid seksuoloogia probleeme, nende probleemidega otsitakse ka kõige sagedamini abi perenõuandlatest. Soovimatust võivad põhjustada ebakõlad partnerlussuhtes, pinged, üleväsimus, masendus. Põhjuseks võib olla ka endokrinoloogiline probleem: näiteks östrogeenide defitsiit, prolaktiini ületoodang, langenud androstendioonitase naisel. Tihti mõjutavad suguelu ka kroonilised haigused ning kasutatavad ravimid (opiaadid, neuroleptikumid, rahustid, mõned vererõhu- ja haavandtõve ravimid). Sugukülmuse all kannatava patsiendi ravis on tihti abi pereteraapiast, koostööst psühholoogi või psühhiaatriga, mõeldav on ka kasutatavate ravimite asendamine vähesemaid kõrvaltoimeid omavate preparaatidega. Üleminekueas naised, kes kannatavad östrogeendefitsiidi all, saavad tihti abi hormoonasendusravist.
Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained)
Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel
(PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs. Siia kuuluvad ravimid, kesskonna saasteained (kloor- ja fosfororgaanillised ühendid, keemillised elemendid, mükotoksiinid, toiduvärvid jne. Nii põllumaandusloomadel kui ka loomses toidus. Lisaks seireprogrammile võetakse järelvalveproove PAH-de, metallide, mükotoksiinide, taimekaitsevahendite, MPCD (hiinapärased kastmed) ja muude saasteainete sisalduse jälgimiseks loomses toidus Veterinaarravimite jäägid on vastavalt EL definitsioonile ,,farmakoloogiliselt aktiivsed ained ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
