Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainete tuvastamine kvalitatiivselt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud?
  • Mis nad siis ise on?
  • Milline on nende koostis?
Vasakule Paremale
Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #1 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #2 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #3 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #4 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #5 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #6 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #7 Ainete tuvastamine kvalitatiivselt #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rookatus Õppematerjali autor
Biokeemia praktikum

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks

Biokeemia
thumbnail
26
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Töö käik Valasin ühte katseklaasi 2 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml maltoosi lahust. Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch’i reaktiivi, loksutasin. Lisasin mõlemale lahusele 1 ml kontsentreeritud H2SO4 nii, et hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Tulemus Mõlemas katseklaasi moodustus lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal, värvuse intensiivsus erines ainete puhul. Fruktoosi lahuses tekkinud kiht oli tumedam lilla kui maltoosi ja happe piirpinnal olev kiht. Järeldus Nii fruktoosis kui ka maltoosis esinevad süsivesikud. 1.2.2.Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad seega lisaks monosoonidele ka taandavad oligosahhariidid. Osasoone saab eristada kristallide kuju järgi. Osasoonide moodustamine on kaheetappiline

Biokeemia
thumbnail
7
docx

Valgud ja Süsivesikud

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et munavalgu lahus on valgu lahus,

Biotehnoloogia
thumbnail
30
docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude:  primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda  sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja  tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid

Biokeemia
thumbnail
7
pdf

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lill

Biokeemia
thumbnail
11
docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1

Biokeemia
thumbnail
18
docx

VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon ­ valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsio

Biokeemia
thumbnail
8
docx

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfü�

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (1)

noncan profiilipilt
noncan: oli abiks täiega
01:12 21-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun