Ainete liigitamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid),

Keemia

4

docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

vastastikune tõmbumine Vesinikside ­ täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. Isomeerid ­ liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest Keemilise reaktsiooni kiirus ­ seda näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk Reaktsiooni kiirendavad tegurid ­ temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine, segamine Katalüüs ­ keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel Katalüsaator ­ aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsioon lõpuks vabaneb esialgses koguses Keemiline tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed

Keemia

1

doc

Keemiline side

http://www.abiks.pri.ee Mõisted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts) Endoterm reakts ­ reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side ­ vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides 0

Keemia

3

docx

Keemia KT konspekt

paremale ja alt ülesse 9. Iooniline side saab toimida vaid vastaslaenguga ioonide tõmbumisel. Elektrilise tõmbumise tulemusena moodustub side, kus elektronegatiivsema elemendi aatom tõmbab ühise elektronpaari täielikult enda poole. Toimub aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli vahel. Moodustuvad kristallvõred. 10. Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H- F; H-N; H-O sidemeid. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu ja soodustab lahustumisprotsessi, mille lahuseks on vesi. 11. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Põhjustab elektrijuhtuvust, soojusjuhtivust, plastilisust ja annab metalse läike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side

Keemia

2

doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul ­ molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem ­ keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine ­ molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine ­ aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side ­ aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon ­ soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon ­ soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud ­ füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side ­ kõige levinum ja olulisem keemilis

Keemia

3

doc

Keemilised sidemed.

Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained ­ koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained

Keemia

4

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos? Ioonvõre moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid /

Keemia

5

doc

Keemiline side ja aine ehitus

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O

Keemia

Kommentaarid (0)