Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Laboratoorne töö IV

Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil



Töö eesmärk:
Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil.
Töövahendid:
Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud , klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused ( alaniin , arginiin , seriin ja fenüülalaniin), n-butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis .
Töö käik:
Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda

Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil #1 Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil #2 Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
Laboritöö protokoll biokeemias : Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil. Sisaldab: teooriat, arvutusi, töö käiku.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ..............................................................

Biokeemia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

See asjaolu etendab tähtsat osa raku ainevahetuses oma ümbruskonnaga. Membraan – kest, piirpind Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus

Esmaabi



Kommentaarid (1)

Viikoja profiilipilt
Ragnar Viikoja: hea materjal, oli kasu
19:40 07-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun