Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ainetöö maksunduses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ettevõtlus?
Vasakule Paremale
Ainetöö maksunduses #1 Ainetöö maksunduses #2 Ainetöö maksunduses #3 Ainetöö maksunduses #4 Ainetöö maksunduses #5 Ainetöö maksunduses #6 Ainetöö maksunduses #7 Ainetöö maksunduses #8 Ainetöö maksunduses #9 Ainetöö maksunduses #10 Ainetöö maksunduses #11 Ainetöö maksunduses #12 Ainetöö maksunduses #13 Ainetöö maksunduses #14 Ainetöö maksunduses #15 Ainetöö maksunduses #16 Ainetöö maksunduses #17 Ainetöö maksunduses #18 Ainetöö maksunduses #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gethlin Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Kõrge tulumaksumäär suurendab teenuste pakkumist väljaspool maksubaasi, põhjustades professionaalsete teenuste asendumise asjaarmastajate juhuteenustega ja viib varimajanduse kasvule. Kuigi väiteid on ka vastupidiseid- tulumaks vähendab tarbimiseks ja säästmiseks jäävat tulu ja toimib seeläbi ergutina täiendavate tulude hankimiseks. Kuigi tulumaksu mõju sõltub tulusaaja tüübist ja keskkonnast, ei ole domineerivaks viimane väide./Tammert, P. Maksundus 2002, lk 167/ 2000.aastal kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi on Eesti sisuliselt loobunud ettevõtte tulu maksustamisest ja läinud üle ettevõtte kulu maksustamisele. Ajalooliselt on kulumaksu idee tähtsaim edasiarendaja olnud lord Nicholas Kaldor ja ka Thomas Hobbes. Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest.

Majandus
thumbnail
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

Maksud
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

Maksundus
thumbnail
50
pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuha

Majandus
thumbnail
19
docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab et

Maksundus



Lisainfo

riigikohtu lahendi analüüs

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun