Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS (9)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes ?
  • Milliseid makse maksta ?
  • Kellele on kasulikum maksta erisoodustust ?
  • Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond







xxxx
xxxx
TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS
Ainetöö









Juhendaja :
xxxxxx


Tallinn 2009

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Töötasu arvestamine ja kajastamine 5
1.1. Tulumaks 8
1.2.Töötukindlustus 9
1.3. Sotsiaalmaks 11
2. Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine 13
2.1.Erisoodustuse andmise aeg. 15
2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes? 15
3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus 17
3.1.Kes on tööandja 19
3.2.Kes on töötaja 20
Kokkuvõtte 21
Kasutatud allikate loetelu 23

Sissejuhatus



Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus , Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus .

On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas.

Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja , maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised.

Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi – kas ja milliseid makse maksta?

Teoreetiliselt erisoodustused ja nende maksustamine pole raske, kuid kui tulevad ette konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid . Selline soov on loomulik ja mõistetav, sest erisoodustuse andmine on päris kallis tööandjale. Erisoodustuse summalt tuleb maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu soodustuse ja tulumaksu summalt.
On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama.

Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust?
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise , teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust – kumba maksta.

Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast.
Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult – tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.

Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil.

Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni , et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale.

Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks „töötaja“ mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes.
  • Töötasu arvestamine ja kajastamine



    Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv - või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
    Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu , juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär:
    Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. [5]
    Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena:

    Näide 1:
    Töölepingus on kokku lepitud, et töötaja tunniplagamäär on 30 krooni ja töötaja töötab täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas).
    Jaanuarikuu täistööajanorm oli 176 tundi.
    Eeldusel, et töötaja töötab tööajanormijärgselt, on töötaja jaanuarikuu põhipalk 30 x 176 = 5280 krooni brutosummas.
    Tööajanorm on kalendrikuude lõikes erinev ning sõltub konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arvust.
    Tööandja teeb palga arvestamisel järgmised kanded :
    D Kulu
    K Palgavõlg
    K Sotsiaalmaksu võlg
    K Töötukindlustusvõlg

    Töötajale tasu välja makstes:
    D Palgavõlg
    K Tulumaksuvõlg
    K Töötukindlustusvõlg

    Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
    Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
    Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
    Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
    [5]
    2009. aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Tunnipalga alammäär 27 krooni.
    Palga mõistest tulenevalt ei loeta palgaks töölähetuse päevarahasid, muid töölähetusega seotud kulutuste hüvitamise summasid, puhkusetasu , töövõimetuse hüvitist, isikliku sõiduauto töösõidudeks kasutamise kulude hüvitist jms. [2]

    Kinnipidamised palgast.
    Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #1 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #2 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #3 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #4 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #5 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #6 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #7 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #8 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #9 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #10 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #11 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #12 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #13 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #14 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #15 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #16 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #17 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #18 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #19 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #20 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #21 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #22 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #23 Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 392 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor E Kaalikas Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Sissejuhatus 3
    1. Töötasu arvestamine ja kajastamine 5
    1.1. Tulumaks 8
    1.2. Töötukindlustus 10
    1.3. Sotsiaalmaks 11
    2. Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine 13
    2.1. Erisoodustuse andmise aeg. 15
    2.2. Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes? 15
    3. Töötasu ja erisoodustuse võrdlus 17
    3.1. Kes on tööandja 19
    3.2. Kes on töötaja 20
    Kokkuvõtte 21
    Kasutatud allikate loetelu 23

    ainetöö , raamatupidamine , tööjõu kulud , arvestamine , sotsiaalmaks , erisoodustus , tulumaks

    Mõisted

    Sisukord

    • TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS
    • Sisukord
    • Sissejuhatus
    • Töötasu arvestamine ja kajastamine
    • Näide 1
    • Näide 2
    • Näide 3
    • Näide 4
    • Näide 5
    • Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine
    • Näide 6
    • Töötasu ja erisoodustuse võrdlus
    • Allikas: Autori arvutused
    • Kokkuvõtte
    • Kasutatud allikate loetelu
    • Äripäev

    Teemad

    • TALLINNA MAJANDUSKOOL
    • Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
    • Töötasu arvestamine ja kajastamine
    • Näide 1
    • Näide 2
    • Tulumaks
    • Näide 3
    • Töötukindlustus
    • Näide 4
    • Sotsiaalmaks
    • Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine
    • Näide 6
    • Erisoodustuse andmise aeg
    • Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?
    • Töötasu ja erisoodustuse võrdlus
    • Tabel 1
    • Palga ja erisoodustuse maksustamise võrdlus
    • Tööandja maksab töötajale palka bruto 14 000 krooni. Tegemist on nii
    • kogumispensionimakse kui ka töötuskindlustusega maksustatava väljamaksega
    • Tööandja annab töötajale erisoodustust summas 11 245 krooni
    • Kes on tööandja
    • Kes on töötaja

    Kommentaarid (9)

    jaana03 profiilipilt
    jaana03: Natukene vananenud info (praegu toimub arvestus juba eurodes), kuid muidu täiesti kasulik
    16:08 20-06-2011
    pesamari profiilipilt
    pesamari: Sellest oli abi, kuna nägin kuidas peaks kirjutama.

    10:07 04-02-2013
    kykkket profiilipilt
    kykkket: oma kooli materjale ikka hea vaadata ;)
    23:58 01-04-2011


    Sarnased materjalid

    40
    doc
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    58
    doc
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    37
    docx
    Praktiline raamatupidamine
    72
    pdf
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- loengukonspekt raamatupidamise alused
    55
    pdf
    ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE
    31
    doc
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    57
    doc
    Maksundus-kokkuvõtvalt
    6
    doc
    Finantsraamatupidamise spikker





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !