Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Aine ehituse põhialused - sarnased materjalid

ratu, aineosake, molekul, browni, liku, hend, osakestest, celsius, iksem, jaotuvus, htus, termomeetrid, termomeeter, kont, temperatuuriskaala, kraad, hinev, arvutile, siva, ansambel, vesinik, mikroskoobi, veepinnal, atomistid, rata, rked, duga, hinnake, rdsed, tulpdiagramm, jaotuvust, aatomid, gravitatsiooniv, kaudselt, mahutis, selgub, kski, ristk
thumbnail
4
doc

Aine ehituse alused

liikumises. Ühe ja sama aine kõik molekulid on absoluutselt eristamatud. Vee molekulid on ühesugused nii Marsil, taimedes, keemialaboris saadud vees, meie kehas jm. Üldiselt asuvad molekulid mikro- ja makromaailma vahel. Makromolekulidel võivad esineda juba teatud defektid. See annab neist moodustatud objektidele isikupära. Mikromaailmas kaob individuaalsus täielikult. Kui aatomid on võrdlemisi ühe suurusega, siis molekulide mõõtmed võivad suures plaanis erineda. Nt vee molekul on u 3,3 Å, aga elusorganismi makromolekulid võivad olla ligi 100000 Å. Samuti on erinevate ainete molekulid vägagi erineva massiga. Kaudselt on ka inimene oma tunnetusorganitega võimeline eristama molekule vaatamata nende üliväikestele mõõtmetele: nt peegeldavad kihid peeglitel, õlikile vee peal, lõhnaaine piisad õhus. Molekulid mõjutavad üksteist väga tugevate jõududega. Neid võib kohata, kui kaks siledat klaasplaati on üksteise vastas ja vesi satub nende vahele

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi mehhaaniline liikumine (tuul). Eksperimentaalselt väga raske uurida, temperatuuride erinevuse tõttu tekivad mitmesugused gaasivoolud. Kõige puhtamal kujul avaldub poorsetes materjalides. Gaasidel on üsna halb soojusjuhtivus. Toimub molekulide kineetilise energia ühtlustumine

Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
5
docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi

Füüsika
97 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Aine ehituse alused

AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad

Aineehitus
5 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Soojusõpetuse konspekt

3.3. Entroopia statistiline interpretatsioon.............................................................................33 Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi – molekulaarfüüsika ja termodünaamika. A. Molekulaarfüüsika Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest. Lähtepunktid – iga keha koosneb suurest hulgast väga väikestest osakestest (molekulidest ja aatomitest). Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises liikumises. Liikumise intensiivsus, mida iseloomustab osakeste kiirus, sõltub temperatuurist. Teooria alused. – Idee, et aine koosneb aatomitest, on pärit vana-Kreekast Demokritoselt (460-370 e.m.a.) (atomistliku ideed vt lähemalt nt. Vikipeediast). Katselised tõestused on antud teooria saanud 18.sajandi teisest poolest – 19.sajandil saadud katsenandmete üldistusest: kui kaks või enamat

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

kontsentratsiooniga piirkond. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Molekulaarse difusiooni puhul toimub lähteainete segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumine on tõend selle kohta et osakesed vibreerivad ja liiguvad. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Kelvin (tähis K) on temperatuuri mõõtühikuks SI- süsteemis. Üldiselt mõõdetakse temperatuuri oC (Celsius). Temperatuur 0K või -273.15oC nimetatakse absoluutseks nullpunktiks ja sellel temperatuuril lõpetavad osakesed vibreerimise.

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olem

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused I

osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril ­235 ºC on 0,0719 g/cm3. 3. 1 tilk õli (0,04 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 4. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas (d = 0,001 mm). 5. Mitu vee molekuli peab lisanduma igas sekundis tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile), kui veepiisa moodustumine võtab ligikaudu üks tund aega (d = 0,001 mm)? 6. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (106) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse

Keskkonafüüsika
87 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond ­ sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI ­ mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Molekulaarfüüsika.

eksperimentaalfüüsika õppetooli jälle Grazis ja siis teoreetilise füüsika õppetooli Viinis. 1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja termodünaamika alal Molekul Molekul on aine väikseim osake millel säilivad selle aine keemilised omadused. Nii on see keemias. Füüsikas on teisiti ­ üksikul molekulil ei ole neid füüsikalisi omadusi, mis on ainel tervikuna(kõvadus, läbipaistvus, elektritakistus jne.) Füüsikas võib molekuliks nimetada nii molekuli keemilises mõttes kui üksikut aatomit. Molekulide mõõtmed on suurusjärgus 107 ­ 108 cm Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhialused

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

neid märgib nimes täht P. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu Ehitus Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Meteoorkeha (meteoroid) ­ planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib meteoor ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) Võib meteoriidina Maale langeda

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

Tahkes aines ja vedelikes on molekulide tsentrite vahemaa tasakaaluasendis samas suurusjärgus nende läbimõõduga. Gaasides on normaalrõhul ja -temperatuuril molekulide keskmine vahemaa umbes 30 korda suurem nende läbimõõdust. Sellistel kaugustel on molekulaarjõud praktiliselt võrdsed nulliga, seepärast ei ole gaasimolekulidel ka lühiajaliselt mingit fikseeritud tasakaaluasendit, nad võivad liikuda mistahes suunas, muutes suunda vastastikustel elastsetel põrgetel. Anumas oleva gaasi molekul võib jõuda mistahes kohta anuma ruumalas. Molekulaarfüüsikas tuuakse gaaside käsitlemisel sisse ideaalse gaasi mudel: molekulid on punktmassid, nende vastasmõju avaldub ainult põrgetel (vahetul kokkupuutel), liikumine on täiesti kaootiline: kõik suunad ja ruumipunktid on iga molekuli jaoks võrdväärsed. Tutvume termodünaamika põhimõistetega. Termodünaamiline keha on gaasilises, vedelas või tahkes olekus oleva ainega täidetud ruumiosa. Näit

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

pinnaühikule, näiteks ühes sekundis ühe ruutmeetri suurusele pinnale. Tähiseks on I ja mõõtühikuks J m s 2 . Heli valjus näitab, kui palju on mingi konkreetse heli intensiivsus suurem inimkõrvale vaevukuuldava heli intensiivsusest SOOJUSÕPETUS 1. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIALUSED. MOLEKULIDE MASS, MÕÕTMED, VASTASIKMÕJU. Molekulaarfüüsika põhialused: 1)kõik ained koosnevad osakestest. 2) osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Molekulide mass: aatomite ja molekulide masside mõõtmiseks võetakse aluseks nn süsinikuühik ja kõikide aatomite ja molekulide massid antakse süsinikuühikutes. m0=M/NA. NA=6,02*1023 1/mol. Molekulide mõõtmed: enamike mõõtmed on suurusjärgus d=10-10 m. Molekulide vastastikmõju: molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Soojusfüüsika

4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

Agregaatolekute muutumisel neelduva või vabaneva soojushulga kohta vt. 2.5. 2.10. Vedelike omadused. Vedelik on aine, millel on kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju. Erinevalt gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt).

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

 Õhurõhk (E. Torricelli)  Rõhu edasikandumine (B. Pascal)  Gaasi isotermiline protsess: pV = const (R. Boyle ,1661).  Pendelkell, termomeetri püsipunktid, valguse laineteooria, g väärtuse katseline määremine Pariisis: g = 9,79 m/s2 (Ch. Huygens ) Klassikalise füüsika periood ( XVII saj. lõpp - XX saj. algus)  Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704)  Termomeeter (A. Celsius, 1742)  Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800)  Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820)  Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826)  Gaasi olekuvõrrand (B.Clapeyron, 1834)  Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833)  Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854)  Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule,1841)  Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843)  Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859)

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

Ainehulk ­ üks mool on ainehulk, milles molekulide või aatomite arv võrdub 0,012 kg süsimiku aatomite arvuga Avogadro arv ­ 1 mool sisaldab 6,02*1023 osakest Molekulmass on ühe molekuli mass. Molaarmass M ­ vastava aine ühe mooli mass Konsentratsioon n ­ osakseste arv ruumalas N = NA m = M N n= V 25. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria ­ seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: ­ Aine koosneb osakestest ­ Osakesed on soojusliikumises ­ Osakesed mõjutavad üksteist

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

[1K] ­ kelvin (temperatuur); [1cd] ­ Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed Osakestest (molekul; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist aatom; ioon). liikumises. vastastikku. * Aine olekud: Aine olek Tahke olek vedel olek gaasiline olek plasma olek -) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapäraselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval; 3

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Soojusõpetus

on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana ­ aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

 Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas.  Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju  Makrokäsitlus – vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T – olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures.  Mikrokäsitlus – eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

molekulaarliikumises ehk soojusliikumises. · Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. · Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju 1 Makrokäsitlus ­ vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T ­ olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. 2 Mikrokäsitlus ­ eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu. Mikroparameetrid on: mo, v, n,

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus ­ vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T ­ olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. Mikrokäsitlus ­ eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

ja "vaiguelekter". Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast. 1733 James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu. 1737 Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse. 1738 Daniel Bernoulli avaldab raamatu vedelike voolamisest, kus näitab, et vedeliku rõhk on pöördvõrdeline voolamiskiirusega (Bernoulli seadus). 1742 Anders Celsius teeb ettepaneku kasutada temperatuuriskaalat, mis jagab vee külmumis- ja keemistemeperatuuride vahe sajaks osaks. 1745 Leideni ülikoolis leiutatakse Leideni purk. 1745 Vene keemik Mihail Lomonossov pakub välja massi jäävuse seaduse. 1747 Benjamin Franklin leiutab piksevarda. 1747 James Lind avastab, et tsitruseviljad ennetavad skorbuuti. 1752 Franklin lennutab äikesetormi ajal lohet ja näitab, et äike on üks

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t ­ kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu)

Füüsika
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun