Aine ehituse alused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

100

pdf

Elu keemia

Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- • Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik • MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne • Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena • Molekulid koosnevad aatomitest • Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas.

Keemia

10

doc

Keemia põhimõisted

AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK- aine kogus moolides AKU (akumulaator)- keemiline vooluallikas, mida tühjenemise järel saab uuesti laadida; näit. pliiaku. ALLOTROOPIA- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina). AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone.

Keemia

19

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

lahjendatud hapetest vesinikku valja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! · Mittemetallid ­ kuuluvad koik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Valisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on vaga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka uks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka vaga korge sulamis- temperatuuriga ulimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide varvused voivad olla vaga erinevad (Skollane, C-must). · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena

Üldkeemia

90

docx

Keemia alused konspekt

Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest)

Orgaaniline keemia ii

40

docx

Keemia eksami vastused

vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse. Selgitas, et ainete põlemine ja raua roostetamine on reageerimine hapnikuga. Seostas hingamise süsinikuühendite oksüdeerumise ja energia eraldumisega organismis. Tõestas, et vesi koosneb hapnikust ja vesinikust. 18. saj esitas keemia nomenklatuuri põhimõtted. Aine nimetus väljendab, millistest elementidest aine koosneb. Ilmus Lavoisier´ teos “Keemia elementaarkursus, (esimene keemiaõpik tänapäevases mõttes). 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumisprotsesse, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud:

Keemia

14

doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS. Tahkete ainete puhul esineb kõrvalekaldumine koostise püsivuse seadusest, mis on tingitud kristallvõre defektidest ja mille tõttu ühendiste valemites võib esineda mittetäisarvulisi indekseid. NT: Na+Cl- ei pruugi keedusoola kristallides võre defekti tõttu olla võrdne ja kristallide koostist võib iseloomustada nt.

Keemia

21

docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos?

Keemia

18

docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kuni 2 elektroni · 2. kihil kuni 8 elektroni · 3. kihil kuni 18 elektroni · 4. kihil kuni 32 elektroni · Kaltsiumi planetaarne mudel (joonista õpiku vms järgi) 2) AATOMI EHITUSE KVANTMEHHAANILINE MUDEL. Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli rajajad olid saksa teadlane W.Heisenberg ja austria teadlane E.Schrödinger 1923. aastal. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve- nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud

Keemia

Kommentaarid (0)