Aine ehitus (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Aatom - kõik sellest

Aatomi mass Aatomi Ø Aatomituuma Ø Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest ­ positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Madalsageduslain Raadiolained Infrapunane Nähtav valgus Ultraviolettkiirgu Röntgenkiirgus Gammakiirgus ed kiirgus s · Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel

Füüsika

3

doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites 2 elektronid ei saa sooritada kõiki üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha must.

Füüsika

2

docx

Kvantmehaanika

tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab  c = f lainepikkus(m)=osakese kiirus(1m/s)/kiiratava kiirguse sagedus(mhz) E k - E m = h f aatomi energ kõrgemas statsionaarses olekus(J,eV)-aatomi energia madalamas statsolekus(J,eV)=plancki konstant*kiiratava kiirg sagedus h h = x p m v m=osakese mass v=c 2 kolmnurk=muut?

Füüsika

3

doc

Füüsika kordamisküsimused lk. 38-88

Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust. 6) AhelreaktsioonProtsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. 2

Füüsika

2

doc

Aatomfüüsika küsimused

- sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist ­ aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma

Füüsika

4

doc

AATOMIFÜÜSIKA

- sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist – aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma

Aineehitus

15

doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid . Elektronide energia kuumutatud vedelikes ja gaasides muutub nii väikeste kogustena , et saab võimalikuks kõikvõimalike sagedustega footonite kiirgumine ja neeldumine.Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuutist . Värvuste intensiivsus on võrdeline hõõgumistemperatuuriga. Inimsilma valgustundlikkus oleneb valguse lainepikkusest - kõige tugevama aistingu annab roheline valgus . Joonspektrid võivad olla kas kiirgusspektrid , mis kujutavad endist üksikuid värvilisi jooni tumedal taustal või neeldumisspektrid , mis koosnevad üksikutest tumedatest

Füüsika

13

docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema ­ kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. ­ 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger.

Füüsika

Kommentaarid (0)