Aiakultuuride võrdlustabel (3)

Liik Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus Värvus Dekoratiivsus Kasvunõuded Kasutamine Märkused 1
Brassica oleracea var. capitata f. alba Valge peakapsas ristõielised vähenõudlik, kuid eelistab viljakat mulda kuni 25 cm valge Valge peakapsa dekoratiivsuseks on tema ümar vorm Taimed ette kasvatada. Varajane kapsas istutatakse põllule aprilli lõpul või mai algul pärast öökülmade möödumist, hiline peakapsas mai keskpaiku ja keskmine kapsas mai lõpul või juuni esimesel poolel. Vahekauguseks jättavarajastel sortidel 50 x 50 cm, keskmistel 60 x 60 cm ja hilistel 70 x 70 cm. Istudada pilvisel või vihmasel päeval või siis õhtupoolikul. Kasutatakse toidu valmistamisel, hapendamiseks soovitatav kasvatada päikesele ja tuultele avatud maa-alal, siis on kahjureid vähem 2
Brassica oleracea var. capitata f. rubra Punane peakapsas ristõielised huumus - ja toitaineterikas, küllaldaselt niiske kuni 25 cm punane kuni sinakasvioletne Punase peakapsa dekoratiivsuseks on tema ümar vorm ja värvus Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel peakapsal Salatite valmistamiseks, toitude garneerimiseks lehtede violetne värvus on tingitud rakumahlas olevatest värvainetest, mis kaitseb lehti taimehaiguste ja -kahjurite eest. 3
Brassica oleracea var. botrytis Lillkapsas ristõielised väga viljakas, huumusrikas, rohkelt niiske, päikesepaisteline 50 cm rohekasvalge dekoratiivsuseks on lillkapsa õisik Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks väga nõudlik kasvutingimuste suhtes 4
Brassica oleracea var. gemmifera Rooskapsas ristõielised leplik , kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm roheline dekoratiivsuseks on varrel spiraalselt asetsevad pikavarrelised lehed, mille kaenlas tekivad 1 - 5-cm läbimõõduga peakesed Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab peakeste tekkimist. Suppides, hautistes, vormiroogades jne eriti suure toiteväärtusega 5
Brassica rapa subsp. pekinensis Pekingi kapsas ristõielised Sobib tavaline keskmiselt väetatud aiamuld 30-60 cm hele- või kollakasroheline, leheroots valge dekoratiivsuseks lehtedest moodustunud leherosett või võrdlemisi kohev ümmargune, ovaalne või silinderjas pea Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale. Tiheda külvi korral jätta harvendamisel taimede vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks üheaastane aedsalatit meenutav köögivili 6
Brassica oleracea var. sabellica Kähar peakapsas ristõielised kasvab mullal, mis ei ole liiga kuiv ja mis sisaldab piisavalt huumust, üldiselt vähenõudlik
välimised lehed rohelisedvõi hallikasrohelised, sisemised lehed valkjaskollased dekoratiivne kähardunud lehtede poolest kasvatada katmikaladel või avamaal varajase köögiviljana suppide ja ühepajatoitude valmistamiseks talub lühiajaliselt kuni -8 kraadi, seepärast on võimalik tema kasvatamine ka külmaohtlikes kohtades 7
Brassica oleracea var. italica Spargelkapsas ristõielised
60-80 cm
agrotehnika sama, mis lillkapsal
8
Brassica oleracea var. gongylodes Nuikapsas ristõielised võrdlemisi vähenõudlik, vajab palju niiskust
valkjasroheline dekoratiivsuseks mahlakas ümaraks jämenenud vars Nuikapsas on varajane; ta tuleb kasvukohale istutada esimesel võimalusel, kui muld on veel jahe ja niiske. Siis saab teda toiduks tarvitada kauem, sest ta ei puitu nii ruttu kui hilisema istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks Toiduks kõlbavad ainult noored varsviljad, mille läbimõõt ei ületa 5 - 10 cm. 9
Brassica oleracea var. Acephala Lehtkapsas ristõielised vähenõudlik, kasvatatakse samades tingimustes nagu valget peakapsast olenevalt sordist 10 cm - 5m sinakas- või punakasvioletne, hele- või tumeroheline kähardunud kujuga, ilusa värviga, kõrge kasvuga Üldiselt vähenõudlik. Istutatakse vahedega 45 - 75 cm, kasvuaeg keskmiselt 140 päeva Toidu valmistamiseks, milleks tarvitatakse kähardunud lehti, millest valmistatakse suppi ja hautist. Kasvatatakse nii köögiviljana kui ka ilutaimena 10
Pisum sativum Aedhernes liblikõielised vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm Kasvatatakse peenral 3 - 4 rida kõrvuti. Külvivaeo tehakse 5 - 6 cm sügavused. Neisse külvatakse eelindatud, leotatud või kuivad herneseemned vahedega 4 - 5 cm. Varajased külvid tehakse idanemata seemnetega toidu valmistamiseks sordid sobivad ronivõresid kaunistama 11
Lactuca sativa L. Aedsalat korvõielised eelistab üsna niisket huumusrikast kobedat neutraalset mulda õisikuvarrega kuni 1 m rohelised, paljud sordid punakad või punased, õisik kollane dekoratiivsed on lehed ning nende värvus Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm sügavusele. Seeme tuleb kinni vajutada ja katta kergelt kompost- või turbamullaga. Salat idaneb kiiresti. Paari nädala pärast tuleb taimi reas harvendada. Kasta tuleb nii, et vesi ei satuks salati pea sisse. Tarvitatakse värskelt toidu kõrvale sobib LTT (Lõika ja Tuleb Tagasi) taimeks 12
Allium cepa Sibul liilialised mulla suhtes nõudlik, ei talu raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed seemned külvata varakevadel ja neist kasvavad väikesed tippsibulad, neid säilitatakse toatemperatuuril ja panna järgmisel kevadel varakult maha. Sibulad koristada suve lõpul, kui lehed hakkavad närtsima toitude kaunistamiseks -valmistamiseks, maitsetaimena, ravimtaimena, sobivad kõrgpeenardesse kaheaastane 13
Allium schoenoprasum Murulauk liilialised soe ja päikeseline koht, lubjarikas muld 15-30 cm roheline, õied roosakas - või lillakaspunased lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed on ka poolkerajad tihedad õisikud sarnased hariliku sibulaga.soovitatav on varsi lõigata mitte madalamalt kui 2 cm mullapinnast, aga korduvalt, sest vananedes muutuvad lehed tuimaks, samal põhjusel eemaldatakse pidevalt õisikuid. Murulauku võib istutada sügisel potti ja kasvatada talvel aknalaual maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena kiviktaimlas, ääristu- või raamtaimena püsik 14
Allium porrum Porrulauk liilialised mulla suhtes nõudlik, ei talu raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm sinakasrohelised lehed, valkjad või roosakad õied kerajas õisik, tugevad laiad lehed, mis muutuvad sügisel sinakamaks seemned külvata varakevadel, istikud kindlasti ette kasvatada toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena, ravimtaimena, sobib maitsetaime peenrasse kaheaastane, meil kasvatatakse üheaastasena, külmakindel 15
Allium sativum Küüslauk liilialised päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud raskemat mulda 20-60 cm roheline, valkjad õied kerajad õisikud kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk) maha panna tütarsibulad(küüned) või sigisibulad u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast lehtede kolletumist maitsetaimena, ravimtaimena, köögiviljaaeda kaheaastane, meil kasvatatakse üheaastase kultuurtaimena 16
Rheum rhaponticum Harilik rabarber tatralised mulla suhtes vähenõudlik, külmakindel ja varjutaluv. 60 - 80 cm, õisikuvars kuni 1,5 m roheline, punane, õied kollakasvalged Dekoratiivsuseks lopsakad lehed ja tugevad lihakad värvilised varred paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib rabarberilt saaki võtta. magustoitude valmistamiseks, ravimtaimena, ilutaimena püsik 17
Scorzonera hispanica Aed- mustjuur korvõielised sügavalt haritud (40 cm) huumusrikas maa, neutraalne muld teisel aastal 60 - 125 cm roheline kollaste õitega kollased õisikud seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr-mai algus) või sügisel enne maa külmumist reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. Kasutatakse nii juurikaid kui ka lehti toidu valmistamiseks juurikas on külmakindel, teda võib koristada ka talvel, kui maapind ei ole külmunud. Õitsva mustjuure juurikas ei puitu ega kaota toiteväärtust 18
Petroselinum crispum aedpetersell sarikalised eelistab viljakat ja niiskemat mulda, talub poolvarju 60-90 cm roheline dekoratiivsed on taime lehestik ja kuju seemned külvata hilissügisel võivarakevadel avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada maitsetaimena, ravimtaimena, sobib mitmesugustesse kombinatsioonidesse aiakujunduses, ta on kaunis paljude taimedega
19
Apium graveolens Aedseller sarikalised päikeseline koht, toiteaineterikas ja niiskemapoolsem muld 30-70 cm roheline, valged õied sulglehekestest koosnev lehekodarik istikud ette kasvatada. Seemned külvata varakevadel niiskele mullapinnale ja katta õhukeselt liivaga. Kasvuruumiks jätta u. 30cm. Põuaperioodil vajab kastmist toitude valmistamiseks, kaunistamiseks, maitsetaimena, juurviljaks suppide, puljongite jne valmistamiseks, ravimtaimena kaheaastane 20
Armoracia rusticana Mädarõigas ristõielised huumusrikas, paraniiske, keskmise raskusega muld. Talub ka poolvarju 50-150 cm roheline, valged õied Lehtdekoratiivne sügisel saaki koristades võetakse 1-1,5 cm jämedused ja 20-30 cm pikkused kõrvaljuurte tükid ning säilitatakse mullas või keldris niiskes liivas. Pistikud võib võtta ka kevadel. Istutamisel jäetakse nii üla- kui alaosa pungad 2-3 cm ulatuses alles, keskmised eemaldatakse. Istutatakse poolviltu 10 cm sügavusele, kasvuruumisk jätta u. 70 cm maitsetaimena, ravimtaimena, sobib suuremamõõtmelisse maitsetaimeaeda püsik 21
Helianthus tuberosus Maapirn korvõielised mulla suhtes pole nõudlik, kuid eelistab huumuserikast 2-3m roheline kollaste õitega dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad kollased õied Mugulad maha panna nagu kartulid vagudesse: 10–15 cm sügavusele vahekaugusega 30–40 cm. Vagude vahe jätta aga laiem – 70–80 cm.
Koduaias võib maapirni kasvatada tuulekaitseks madalakasvulistele soojalembestele taimedele. Väga tuulises kasvukohas vajab ta ka ise toestamist, et varred ei murduks. Kahjuks ei moodusta murdunud varrega taim mugulaid. kasutatakse aurutatult, küpsetatult või praetult söögiks dieetiliste omadustega 22
Solanum tuberosum Kartul maavitsalised kasvab igal aiamullal, kuid eelistab sügavalt haritud, hästi väetatud, kobedat, parajalt niisket mulda 30-90cm roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied Kartulid võib enne mahapanekut ette idandada, siis saadakse saaki varem ja saagikus on suurem. Kartuleid idandatakse temperatuuril 8–15°C valges kohas, soovitatavalt lamedates nõudes. Idandamist võib alustada 2–4 nädalat enne mahapanekut.
Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt on sobiv aeg kartulipanekuks maikuu. Kui kartul pannakse liiga külma ja märga mulda, siis kasv aeglustub ja haigestumise risk suureneb. Kartulid pannakse maha vähemalt 60 cm vahega 8–10 cm sügavusse – mullakihi paksust suurendatakse suviste muldamistega. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm kartuli õied võivad mõjuda piirdepeenras üsnagi põnevad 23
Raphanus sativus Rõigas ristõielised kasvab hästi korralikult haritud savikal neutraalsel mullal 50cm roheline lehtdekoratiivne sügisel tarvitamiseks külvatakse seeme juuni keskel, talviseks säilitamiseks juuni lõpul või juuli algul. Külvatakse peenrale või tasasele maale 30 - 40 cm reavahedega. Taimed harvendatakse reas 15 cm-le. Harvendada tuleb 1 - 2 pärislehe faasis. Suvel tuleb rohida, kobestada mulda ja kasta vastavalt vajadusele. tarvitatakse toorsalatina aedrõigas esineb kahe teisendina: mustrõigas ja redis 24
Raphanus sativus var. sativus  Redis ristõielised päikeseline kasvukoht, muld niiske, viljakas, huumusrikas, hästi õhustatud, raskemapoolne kuni 20 cm lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja või valge värvusega redisesordid Väikesed lehed moodustavad kompaktse leheroseti avamaale võib külvata esimesel võimalusel pärast maa tahenemist. Hiljem tehakse 5 - 7 päeva järel korduskülve, et saagiaega pikendada. Reavahed 12 - 15 cm, taimed harvendatakse reas 4 - 5 cm-le. Hooldustöödeks umbrohu hävitamine, mulla kastmine ja kobestamine. tarvitatakse toorsalatites, võileibadel jne Sobib hästi tühimiku kiireks täiteks 25
Anethum graveolens Aedtill sarikalised soe ja tuulevarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid muldasid 40-120 cm tumeroheline, kollaste kroonlehetedega õied õrn lehestik, kohevad õisikud külvata kevadel võimalikult vara - seemned vajavad idanemisel palju niiskust. Säilitamiseks mõeldud till külvata jaanipäeva paiku. maitsetaimena, ravimtaimena, sobib püsilillepeenrasse üheaastane 26
Cynara scolymus Artiśokk korvõielised soe ja valguseküllane kasvukoht kuni 1,5 m hallikasrohelised lehed, helesinised õied suured õienupud, lehed ja õied on taime dekoratiivsuseks Istikud tuleb meie oludes kasvuhoones või toas ette kasvatada ja taimed istutada avamaale pärast öökülmade möödumist. Hea hooldamise korral tekivad õisikud suve lõpul. Mitmeaastase kultuurina kasvatades tuleb enne külmade saabumist taime maapealne osa ära lõigata ning katta juured kõdusõnniku või puulehtedega. Taimed võib ka maa seest välja kaevata ja keldris hoida. Ületalve säilitatud taimedel moodustuvad õisikud juba suve algul. ravimtaimena,köögiviljana, ilutaimena mitmeaastane külmaõrn taim 27
Capsicum annuum Paprika maavitsalised soe ja valge, viljakas muld, ei talu niisket õhku 30-60 cm tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad rohelised, punased, kollased, lillakasmustad taime teeb dekoratiivseks tema kujult ja värvilt erinevad viljad seemned külvata varakult, tõusmed pikeerida kohe pottidesse, kus neid kasvatada kuni kasvuhoonesse istutamiseni. Kasvuruumiks jäetakse u. 30 cm köögiviljana, maitseainena( kuulub paljude vürtsisegude hulka), ravimtaimena, ilutaimena üheaastane 28
Cucurbita pepo Kõrvits kõrvitsalised kasvab hästi niiskel kompostihunnikul tuulte eest varjatud soojas kohas roomavad varred kuni 5 m pikkused Lehed rohelised, viljad oranzid, õied kollased dekoratiivsed on taime viljad, suured õied ja lopsakad lehed istikud tuleb ette kasvatada. Avamaale istutamisel peab istikul olema 2 - 3 pärislehte, tugev madal vars ja tihe juurestik . Avamaale istutatakse taim alles juunis, kui muld on juba üsna soe. Et noore kõrvitsa taime juurestik on õrn, siis ei tohi juuri tugevasti mulda suruda, vaid ainult kergelt kinni vajutada. Pärast istutamist koheselt kasta. toidu valmistamiseks, hoidiste tegemiseks jne üheaastane 29
Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra Söögipeet maltsalised keskmise raskusega huumusrikas neutraalne või nõrgalt leeliseline viljakas muld 40-100 cm Rohelised lehed tumapunaste roodudega. Lehtdekoratiivne Maa ette valmistada. Külvisügavus 3 - 4 cm, ridade vahekaugus 25 - 30 c. Seemet võib ka leotada - kiirendab idanemist. Kui tõusmetele ilmuvad pärislehe algmed, tuleb taimi harvendada, lämmastikuga väetada ja mulda kobestada. Lõplik taimede vahekaugus ridades peaks olema 10 - 20 cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks juurviljadest kõige külmaõrnem: tema tõusmed võivad hävida juba - 2 kuni - 3-kraadiste öökülmade korral 30
Tetragonia tetragoniodes Uus- Meremaa spinat maltsalised valgusküllane ja soe 10-15 cm roheline lihakad lehed Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht. Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises, kastetakse vastavalt vajadusele. Külv 10.-30. aprill. Külvisügavus 3-4 cm. Istutus 25. maist - 5. juuni. Saagikoristus 20. juunist - 15. augustini. Istutusskeem 50x50 cm. keedetult suppides ja püreedes soojalembene, kasvab põõsastena. Nimetatakse ka ruutlehikuks 31
Cucurbita pepo L. var. giraumonas Kabatśokk kõrvitsalised neutraalne, viljakas ning kohev muld, soe kasvukoht põõsakujulise peavõrse pikkus 0,5 - 0,7 m ja pikaväädilise peaväädi pikkus kuni 3 m vilja värvus valge, kreemjas , heleroheline, roheline, tumeroheline või erekollane, mõnel sordil on võrgutaoline või triibuline muster, lehed rohelised või tumerohelised, õied kollased dekoratiivsed erineva kuju ja värvidega sordid külv tehakse mai lõpus-juuni alguses. Külvisügavus kergetel muldadel 5 - 8 cm, rasketel muldadel 4 - 5 cm. Peale 1-2 pärislehe ilmumist tuleb taimi harvendada, eemaldades nõrgad ja väljaarenemate taimed. Seda tuleb teha ettevaatlikult, mitte väljatõmmates, vaid äranäpistades, et mitte vigastada kasvamajäävaid taimi. Kuival ajal tuleb taimi tingimata kasta küpsetamiseks, praadimiseks jne on olemas nii põõsakujulisi kui ka pikaväädilisi 32
Citrullus lanatus Arbuus kõrvitsalised kasvukoht peab olema soe ja valgusküllane, muld kerge kuni keskmise raskusega, suure orgaanilise aine sisaldusega
lehed rohelised, õied kollased, vili pealt roheline või roheline heleroheliste triipudega. dekoratiivsed on viljad Pika kasvuaja ja öökülmatundlikkuse tõttu tuleb arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. Väljaistutamiseks paraja suurusega on taim siis, kui tal on kolm või neli pärislehte.
Seeme tuleks potti panna aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada.
Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest.
Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni , sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda.
Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim.
Unustada ei tohiks sedagi , et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks . toorelt söömiseks kõrbetaim 33
Lycopersicon esculentum Harilik tomat maavitsalised kasvab rahuldavalt igal mullal, milles on parajal määral niiskust ja taimele vajalikke toitaineid. Kasvukoht peab olema tuulevaikne. 30-40cm kuni 3-4 m Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, kollased, rohelised. dekoratiivsuseks värvilised viljad Istikud peavad olema jämeda varrega, 30 cm pikad ja ühe õiekobaraga. Avamaale istutatakse juuni algul. Enne istutamist kobestatakse mulda ja märgitakse maha istutuskohad. Taimede vahekauguseks jäetakse 40 - 50 cm. Pärast istutamist tuleb taimi kohe kasta (1 - 1,5 l vett taime kohta.) toidu valmistamisel ,mmm 34
Carum carvi Harilik köömen sarikalised vähenõudlik, talub varju 30 - 80 cm roheline, õied valged, harva roosakad Taime dekoratiivsuseks on tema sulgjad lõhised lehed Külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Tõusmed vajavad tärkamiseks küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal kasvatab ainult maapealse leheroseti. Õitseb ja viljub teisel kasvuaastal. maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena alkohoolsete jookide maitsestamiseks kaheaastane 35
Vicia faba Põlduba liblikõielised niiskemapoolne neutraalne muld 0,5 - 1,2 m roheline, valged õied roniv vorm, kaunad põlduba võib kasvatada tasasel maal, raskete muldade korral vagudel. Külvivaod tehakse 7 - 8 cm sügavad ja seemned tipitakse 8 - 12-cm vahedega. Seeme kaetakse 7 - 8 cm paksuselt mullaga. Põlduba võib kasvatada ka kartulivagudes. toidu valmistamisel üheaastane mesilaste ja putukate abil tolmlev taim 36
Daucus carota L. subsp. sativus Porgand sarikalised eelistab kergemapoolset huumusrikast mulda teisel aastal 50-150 cm juurikas oranz , lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või violetsed dekoratiivsuseks peeneharuline lehestik Maa valmistatakse ette ja kaevatakse madalad külvivaod, millesse varakevadel külvatakse seeme. Idanemise soodustamiseks on soovitatav porgandiseemet enne külvi 24 tundi leotada. Külvivagi kastetakse enne märjaks, siis külvatakse seeme, vajutatakse kergelt kini ja kaetakse 2 cm paksuse kuiva mullaga. Muld peab olema koguaeg niiske, kobe, koorikuta ja umbrohupuhas. Taimed harvendatakse vahegkaugusega 5 - 8 cm Juurviljatoitudes. Sobib kasvatada laialehiste taimedega, nagu punapeet , või püsilillede seas, näiteks helmikpöörisega Ei ole soovitatav istutada okaspuude lähedale, sest porgandi-lehekirbu valmikud talvituvad okaspuudel, eriti männil 37
Baklazaan maavitsalised muld peab olema niiske, kasvukoht soe kuni 70 cm roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, rohelise, oranži või kollaste viljadega sorte dekoratiivsed on kindlasti taime kuni 30 cm suurused viljad Pikaealise kultuurina tuleb baklažaanitaimed ette kasvatada. Seemnete idanemiseks peaks temperatuur olema vahemikus +20...+30ºC. Tõusmed ilmuvad umbes 10 päevaga. Ei talu sagedasi ümberistutamisi. Kasvuaegne temperatuur peaks olema +22...+25ºC. Külma ja ka tuuletõmmet baklažaan ei talu. Küll aga meeldib talle päikseline kasvukoht. Taimed istutada kasvuhoonesse pärast öökülmade möödumist valmistatakse hautist ja pajaroogasid, sobib grillimiseks ja praadimiseks on tomati ja kartuli lähisugulane 38
Cucumis Kurk kõrvitsalised niiske, huumusrikas, kobe katmikaladel võib vars kasvada kuni 5 m pikkuseks roheline, kollased õied, viljad rohelised lopsakad lehed ja kollased õied avamaale külvatakse seeme mai lõpul või juuni algul, kui muld on juba soe. Varase saagi saamiseks võib kurgitaimi ka ette kasvatada. Taimed istutatakse kasvukohale, kui neil on 3 - 4 pärislehte. Kurgiseeme tuleb avamaale külvata võrdlemisi hõredalt, et taimi ei oleks vaja harvendada. Seeme külvatakse 4 - 10 cm sügavuse märjaks kastetud külvivao põhja ning kaetakse 2 - 3 cm paksuse kobeda mullakihiga. toiduks(salatites, marineeritud kurk, hapukurk jne) soojanõudlik üheaastane rohttaim 39
Brassica napus L. em. Metzg . subsp. napobrassica Kaalikas ristõielised niiske keskmise raskusega muld, päikesepaisteline kasvukoht teisel aastal 1-1,5 m kõrgune õisikuvars hallikas- või sinakasroheline lehekodarik Seemned külvatakse ja istikud istutatakse ritta . Sobiv ridade vahe on 40-45 cm, sobiv taime kaugus üksteisest on 18-20 cm.Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, mulla kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje Toiduks toorelt, küpsetatult, keedetult, hautatult Ravimköögiviljana on kaalikat pruugitud südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste ja unetuse puhul ning ka valuvaigistina, haavaparandajana, bronhiidi ja astma leevendajana 40
Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm  Suhkrumais kõrrelised valguse- ja soojanõudlik, põuakindel, vajab niiskust viljakandvuse perioodil 0,80-3 m roheline, tõlvikud kollased dekoratiivsuseks kollased tõlvikud Hästi mõjub seemnetele 4-5 päeva päikese käes hoidmine. Külvieelne leotamine 1 ööpäev kiirendab idanemist 2-3 päeva. Võib kasutada ka kasvuregulaatoreid.Külvatakse siis, kui maa on 10 cm sügavusel soojenenud 9...10°C. Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas.
Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks 60-70 cm ja taimede vaheks reas 20-30 cm. Suurematel pindadel külvata harimise hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. toidu valmistamisel toorelt, keedetult, külmutatult, konserveeritult jne. Väikesed tõlvikud ( 10cm ) marineeritakse. ei anna isekülvi ega metsistu 41
Cucurbita pepo Patisson kõrvitsalised muld kerge, orgaanilist väetist saanud, kasvukoht valguseküllane ja tuulte eest kaitstud kuni 0,7 m roheline, õied kollased, viljad oranzid, kollased, valged, kirjud eelkõige on dekoratiivsuseks huvitava kujuga viljad Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel . Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast , et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt, kasutatakse multšina ka kilet (seda ei tohi kasutada liiga niiske mulla puhul, siis tõusmed hävivad). toiduks, marineerimiseks toiduks tarvitatakse 3-7 päevaseid vilju 42
Pastinaca sativa Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m kollakasroheline, rohekaskollased õied, viljad kollakaspruunid võimas sarikõisik, lehestik seemned külvata 2-3 cm sügavusele varakevadel, kasvuruumiks 30-40 cm. Juuri kogutakse teise aasta hilissügisel enne maa külmumist või jäetakse talveks maha ja kasutatakse kevadel juuri kasutatakse maitseainena, juurviljana toitudes, ravimtaimena kaheaastane 43
Spinacia oleracea Aedspinat maltsalised viljakas, neutraalne ja parajalt niiske 5-20 cm tumeroheline kodarikku moodustavad odajad lehed spinat külvatakse tasasele maale või peenrale ridadena suve lõpu poole2 - 3 cm sügavustesse vagudesse, vajutatakse kinni ja kaetakse kompost- või turbamullaga. Külv peab olema võrdlemisi hõre, et hiljem poleks vaja taimi harvendada. Taimed tärkavad 8 - 14 päeval pärast külvamist. Taimed peavad saama piisavalt niiskust. Tärkamisest kasutuskõlblike lehtede saamiseks läheb 30 - 35 päeva toiduks tarvitatakse lehti, millest valmistatakse suppi, salateid, hautisi, vormiroogasid jne lühikese kasvuajaga üheaastane rohttaim 44
Ocimum Basiilik huulõielised vajab päikesepaistelist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi vett läbilaskvat mulda 15 - 40 cm rohelise-, punase- ja violetne, valged õied pehme lehestik, punased või violetsed lehed Taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mullapinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Idanemistemp vähemalt 20 kraadi, siis tärkavad u. 2 nädalaga. Seemnikud pikeeritakse kas üksikult või mitme kaupa. Avamaale istutatakse alles juunis, kui öökülmaoht on möödas. Kasvuruumiks jäetakse sordist olenevalt 15 - 30 cm. Taimi võib kasvatada ka pottides, et oleks võimalik neid jaheda ilma korral sisse tuua. Kasta tuleb regulaarselt, aga mitte üleliia. maitsetaimena, ravimtaimena, meetaimena üheaastane 45
Borago officinalis Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm roheline, helesinised õied kogu taim on karedakarvane, lehed suured, õied longus ja koondunud hõredateks õisikuteks, õiekroon ratasjas külvata otse avamaale külvisügavusega 1-2 cm. Ei talu ümberistutamist toitude kaunistamiseks, maitsetaimena, meetaimena, ravimtaimena, sobivad maitsetaimede- ja iluaeda üheaastane 46
Foeniculum vulgare Apteegitill sarikalised päikeseline ja vaikne kasvukoht, viljakas ja lubjarikas muld kuni 1,5 m helerohelised, kollased õied dekoratiivne on taime lehestik ja sarikõisikutesse koondunud õied külvata avamaale soojenenud niiskesse mulda 2-3 cm sügavusele, tõusmed harvendatakse ja kasvuruumi jäetakse 20-52 cm kahe-kolme kokkujäetud taime kohta maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena, sobivad vabakujulisse peenrasse, lillebukettidesse kaheaastane 47
Phaseolus vulgaris Aeduba liblikõielised keskmise raskusega huumusrikas neutraalne muld, tuulevaikne kasvukoht, valguse suhtes pole eriti nõudlik madalad sordid 25 - 40 cm, lattaeduba kuni 4 m roheline, õied valged dekoratiivsed on taime lehed, taim ise sobib kaunistama ronivõresid Niiskel kohal külvatakse aeduba peenrale, mujal tasasele maale. Reavahe 40 - 45 cm, taimede vahe reas 15 cm. Külve võib katta kilega, et hoida idanemiseks vajalikku niiskust ja soojust Toiduks värskelt, soolatult või konserveeritult üheaastane 48
Physalis Füüsal maavitsalised sarnaneb tomatile kuni 50 cm roheline, põied erepunased, viljad heleoranźid dekoratiivsed on taime erepunased põied, mis ümbritsevad vilja saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema 15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb stimuleerida tema vegetatiivset arengut, väetades kuni augusti keskpaigani. Isetolmleja. dieettoiduna, lihtsalt toiduna, toidu kaunistamiseks jne isetolmleja 49
Hyssopus officinalis Harilik iisop huulõielised päikeseline kuivemapoolsema lubjarikkama mullaga kasvukoht kuni 60 cm tumeroheline, siniste (ka roosade ja valgetega) õitega silmailu pakuvad õrnad sinised õied, kogu taim on tihe puhmik seemned ette kasvatada. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30cm toitude maitsestamiseks, ravimtaimena, ilutaimena püsilillepeenrasse ja madalaks piirdeks, meetaimena püsik 50
Pimpinella anisum Harilik aniis sarikalised päikeseline, soe, viljakas muld, eelistab lubjarikast ja vett hästi läbilaskvat mulda kuni 50 cm roheline, valged õied, viljad pruunid lopsakad sarikõisikud seemned külvata varakevadel, kasvuruumiks 25-30 cm meetaimena, maitsetaimena, ravimtaimena, sobib maitsetaimede aeda üheaastane 51
Rumex acetosa Hapuoblikas tatralised vähenõudlik, võib kasvada poolvarjus või varjus 30 - 70 cm roheline, punased õisikud pikad punased õisikud Hapu oblika võib kevadel või ka suvel külvata lõplikule kasvukohale. Kuna taimed kasvavad lopsakalt, ei maksa teha liiga tihedat külvi. Noored taimed võib ka osta või vanu suuremaid jagada. Muld peab alati niiske olema. Kui õisikuvarred varakult ära lõigata, kasvatab taim tugevamad lehed. Soovitatav on taime kasvukohta iga 3 - 5 aasta tagant vahetada maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena varjulisse püsikute aeda püsik 52
Coriandrum sativum Aed- koriander sarikalised vähenõudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat mulda 20-60 cm heleroheline, valged kuni roosakasvalged õied kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes sarikõisikutes erisuuruste kroonlejtedega õied külvatakse otse avamaale juba soojenenud mulda, külvisügavuseks 1-1,5 cm, vajadusel harvendatakse maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena, sobivad vabakujulisse peenrasse, lillebukettidesse üheaastane 53
Nepeta cataria Harilik naistenõges huulõielised eelistab niiskemat pinnast ja talub ka poolvarju 60-70 cm hallikas, õied määrdunud-valged dekoratiivsuseks taime hallikas üldmulje Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 – 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 – 40 cm taimele. Enamasti annab arvukalt isekülvi.
Talvekatet ei vaja.
maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena parfümeeriatööstuses, ilutaimena püsik 54
Nigella Mustköömen tulikalised päikeseline, parajalt niiske ja kerge muld 20-40 cm roheline, sinised õied silmapaistvad tupplehed, sulgjagused lehed, hästi arenev ja lehistunud vars külvata avamaale u. 1 cm sügavusele, harvendada 5-10 sentimeetrini. Ettekasvatamisel pole mõtet, kuna jääb pärast istutamist põdema. Kui kukkurviljad muutuvad pruunikaks ja seemned tumedaks, lõigatakse varred maha toitude kaunistamiseks, maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena, kuivkimpudesse üheaastane 55
Rosmarinus officinalis Harilik rosmariin huulõielised soe ja päikeseline kasvukoht, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev muld kuni 2 m hallikarvane, õied violetjassinakas, roosad või valkjad dekoratiivsed hõbedakarvased lehed Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Idanemiseks vajab vähemalt 20 kraadi ja 3 – 4 nädalat. Tõusmed pikeeritakse pottidesse ja istutatakse välja allse pärast öökülmi. Osa taimi võibki jätta poti , et neid talvel toataimena edasi kasvatada. Meie oludes rosmariin väljas ei talvitu. Ka toataimena nõuab erilist hoolt, sest tahab
talvel hästi valget kasvukohta ja soojust ainult 5 – 10 kraadi ja mõõdukat kastmist. Pigem talub mõni aeg kuivust kui liigniiskust. Kevadel võib oksi tagasi lõigata.
maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena kosmeetika- ja parfümeeriatoodetes, ilutaimena toas, suvisel ajal ka väljas püsik 56
Lavandula angustifolia Tähklavendel huulõielised päikeseline, tuulte eest varjatud kasvukoht kuivema lubjarikka mullaga kuni 60 cm hallikasroheline, õied kahvatusinised pikad dekoratiivsed õisikud taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, vajadusel pikeeritakse ja istutatakse välja pärast öökülmaohtu. Kasvuruumiks 40-50 cm. Talvel katta! maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena, ilutaimena, meetaimena igihaljas , püsik 57
Artemisia dracunculus Estragonpuju korvõielised päikeseline ja soe koht, lepiv ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusevaruga mulda 80-120 tumeroheline, valkjaskollased õied dekoratiivne lehestik, väikesed kerajad õisikud külv otse avamaale, kasvuruumiks 50-80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. värskena maitsetaimena, ürdiäädika või -õli valmistamiseks, ravimtaimena, aroomitaimena püsik 58
Artemisia absinthium Koirohi korvõielised vähenõudlik 50-100 cm hall-siidviltjas dekoratiivne lehestik seemned segatakse peene liivaga ja külvatakse märtsis katmikalale 0,5 cm sügavusele. Taimed istutatakse avamaale mai lõpul või juuni algul. Koristatakse õitsemise algul ja kuivatatakse kasutatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena püsik 59
Origanum vulgare Harilik pune huulõielised päikesepaisteline ja soe kasvukoht, muld peaks olema lahja , liivane ja hea veeläbilaskvusega 30 - 70 cm roheline, roosakaslillad õied rohkearvulised õied ning pikk õitsemisaeg Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm
maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena püsilillepeenrasse, kiviktaimlasse püsik 60
Portulaca oleracea Aed- portulak portulakilised päikeseline, tuulevaikne, vett hästi läbilaskev viljakas muld kuni 50 cm vars pruunikas, lehed rohelised, kollased õied läikivad, mahlakad, ovaalsed ja lihakad lehed seemned külvata avamaale, kui muld on piisavalt soojenenud(juuni algul), külvisügavuseks 0,5 - 1 cm. Kuival ajal vajavad kastmist. Suve jooksul teha korduskülve. Saaki koristatakse teisel nädalal pärast tärkamist. maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena üheaastane 61
Thymus vulgaris Aed- liivatee huulõielised päikeseline ja kuivem kasvukoht, vett hästi läbilaskev muld 30 - 40 cm roheline, õied roosakaslillad, lillakad või roosad dekoratiivsed väikesed nahkjad lehed aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed- liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada . Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on kindlam talle sügisel peale puistada kuiva turbamulda ja kuuseokstega kinni katta. Oksad tuleks peale jätte, kuni maa on soojenenud – nii on taimed kaitstud ka kevadiselt terava päikese eest
maitsetaimena, ravimtaimena püsik 62
Majorana hortensis Aedmajoraan huulõielised päikeseline, soe, huumusrikas muld 30-60 cm rohekashall väikesed ümarad lehed, purpursed tähikõisikud taimed vaja ette kasvatada. Seemned külvata varakevadel mulla pinnale ja vajutada kinni. Tõusmed pikeerida ja istutada peenrasse kahekaupa maitsetaimena, ravimtaimena, sobib rõdukasti või potti, piirdetaimena üheaastane 63
Mentha × piperita Piparmünt huulõielised huumusrikas, paraniiske, kerge muld, poolvarjuline kasvukoht 30-60 cm tumeroheline, lillakad õied tihedalt lehistunud rohttaim, lehtdekoratiivne paljundada saab juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel või pistikutega . Kasulik talveks katta maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena, ilutaimena varjulisse aianurka, hea meetaim püsik 64
Apium graveolens var. dulce Varsseller sarikalised toitaineterikas pinnas, mis väga kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline kasvukoht 25-30 cm heleroheline lehtdekoratiivne Varsseller kasvatatakse ette. Külvatakse kastidesse niiske mullaga kergelt kattes seemned. Kahe pärislehekese ilmumisel pikeerida seemikud potikestesse. Avamaale istutada istikud 60-65 ööpäeva vanuselt taimed vahekaugusega 15-20 cm. Selleks ajaks on taimedel 4-5 pärislehte ja väljaarenenud juuresüsteem. Varsselleri koristus viia läbi terve taime madala lõikuse teel. Varssellerit kasutatakse keedetult suppides, toorelt salatites ning ka paja - ja wokiroogades. Värske varsseller sobib imehästi dippimiseks ning suupistena juustu juurde. Keedetud varsseller sobib aga kala- ja liharoogade lisandiks. aretatud aedsellerist 65
Apium graveolens var. rapaceum Juurseller sarikalised toitaineterikas pinnas, mis väga kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline kasvukoht läbimõõt 5 - 10 cm, kõrgus u. kuni 10 cm lehed rohelised Lehtdekoratiivne Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20 oC juures hoitakse 4 – 5 päeva, kuni tekib 2 mm idu. Siis istutatakse pottidesse.Valguse käes idanevad seemned kiiresti, põhinõue niiskus. Pimedus, eriti +20 oC juures takistab idanemist. Miinimum +12 oC. Enne välja istutamist taimi karastatakse mõne päeva jooksul, kastetakse koos väetamisega ja istutatakse välja. Ettekasvatus kestab umbes 10 nädalat: 4 enne pikeerimist ja 6 nädalat peale pikeerimist. Ilusad istikud annavad varase ja hea saagi. Ilusaks loetakse taim, millel on 5-10 lehte. Madala kalorsusega ja suure vitamiinisisaldusega juursellerit kasutatakse sageli just vormiroogades, erinevates lihatoitudes ja suppides. Salatile lisatud värske juurseller annab toidule meeldiva pähklise maigu.  aretatud aedsellerist 66
Lactuca sativa var. capitata Peasalat korvõielised muld neutraalne, õhuline, piisavalt niiske, päikeseline kasvukoht pea läbimõõt 5-12 cm roheline lehtdekoratiivne Seeme külvatakse ridadena, reavahe 1,5-2 cm. Seemned idanevad temperatuuril 22- 25°C hästi. Istikud kasvatatakse ilma pikeerimiseta. Tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 2 cm. 3-4 pärislehe faasis istutatakse avamaale. toorsalatite valmistamiseks kui ilmub õievars, siis enam kasutada ei sobi, sest lehed muutuvad kibedaks 67
Salvia officinalis Aed- salvei huulõielised päikeseline ning soe, muld peaks olema kuiv ja hea veeläbilaskvusega 40 - 60 cm hallikasroheline, õied sinised või violetsed dekoratiivsed taime hallikasrohelised lehed ja õiekobarad Taim pannakse kasvama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta
maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena parfümeeriatööstuses, ilutaimena püsilillepeenrasse püsik 68
Ruta graveolens Aedruut ruudulised päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht kuivemapoolse mullaga kuni 50 cm sinakasroheline, õied rohekaskollased dekoratiivsed eelkõige taime sinakasrohelised lehed Seemned külvatakse katmikalale ja taimed kasvatatakse ette. Lihtsam ja kiirem viis on vanade puhmaste jagamine. Kasvuruumiks tuleks jätte 30 - 40 cm. Meie tingimustes tuleks taime talvel katta mõne kuuseoksa vm lund hästi koguva materjaliga . maitsetaimena, ravimtaimena, aroomitaimena parfümeeriatööstuses, ilutaimena kiviktaimlase püsik 69
Nasturtium officinale Ürt-allikkress ristõielised poolvarjuline või varjuline kasvukoht niiske pinnasega 10-60 cm roheline, õied valged valged õied lillade tolmukatega seemned külvata niiskele mullale korduvalt kuni suveni. Taimed peavad olema pidevalt u. 1 cm sügavusel vees. Toas kasvatamisel tuleb kasvunõusse lisada iga päev värsket vett maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena oja- või tiigikaldal püsik, väga kiirekasvuline 70
Melissa officinalis Meliss huulõielised soe, tuulevarjuline, muld hea veeläbilaskvusega ning huumusrikas, talub poolvarju 50 - 60 cm heleroheline, õied valkjaskollased dekoratiivne meeldivavärviline lehestik ja kasvukuju Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 – 4 nädalat. Tiheda külvi
korral taimed pikeeritakse. Välja istutada soojal ajal, kuna taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks arvestada 30 – 40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikut juurduksid. Vajab kindlasti talvekatet.
maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena püsik 71
Anthriscus cerefolium Aed- haraputk sarikalised päikeseline, poolvarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda 30-60 cm roheline, valged õied õrnad sulgjad, üldkujult kolmnurksed liitlehed, valged õied hõretates väikestes sarikõisikutes külvata aprillist kuni suve lõpuni. Külvid avamaale niiskesse mulda u. 1 cm sügavusele. maitsetaimena, ravimtaimena, sobib nn lõhnaaeda, potti üheaastane



PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID


Prunus domestica Aed- ploomipuu roosõielised mullastiku suhtes nõudlik. Valgusnõudlik 4-6 m lehed pealt tumerohelised, õied valged või rohekad, vili punane, kollane, roheline, violetne Dekoratiivsed on ploomipuu värvilised viljad Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks. keediste, mahlade valmistamiseks Annab rikkalikult juurevõsu
Prunus cerasus Hapu kirsipu roosõielised Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Valgusnõudlik. 3-10 m lehed rohelised, õied valged, vili tume- või mustjaspunane dekoratiivne eriti sügisel, kui tema lehed muutuvad punakaskollaseks või punaseks Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Kirsipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks. kompottide valmistamiseks annab rikkalikult juurvõsu, mistõttu kipub metsistuma
Prunus avium Magus kirsipuu roosõielised Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv, mujal valgusenõudlik 20-35 m lehed pealt tumerohelised, alt heledamad , õied valged, vili tume- kuni mustjaspunane puhkemisel lehed pruunikasvioletsed, viljad Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Kirsipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks. kompottide valmistamiseks juurevõsu ei anna
Malus domestica Aed-õunapuu roosõielised eelistab viljakaid muldi kuni 10 m lehed rohelised, õied valged või roosakad, viljad punased, roosad, rohelised Õitsemise ajal rohked õied, värvilised viljad Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Õunapuule meeldib päikseline kasvukoht. Nagu kõik teised taimed vajab õunapuu kastmist ja ka väetamist. Väetiseks sobib hästi marjaväetis. Õunapuid tuleks hakata juba varakult kujundama. Kevadeti on hea õunapuid pritsida haiguste ja kahjurite vastu. Õunapuud on enamasti isetolmlejad, kuid suurema saagi saamiseks vajavad nad tolmuandjaks teist sorti kõrvale. kasutatakse keediste, mahlade jmt valmistamiseks Õunapuud jaotatakse kolme rühma vastavalt viljade valmimisajale: suveõunad, sügisõunad, talveõunad
Pyrus communis Harilik pirnipuu roosõielised Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust 20 (30) m lehed rohelised, õied valged, vili roheline või kollane kasvatatakse ka ilupuuna, eriti dekoratiivne õitsemise ajal istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Pirnipuule meeldib päikseline ja tuulte eest varjatud kasvukoht. Nagu kõik teised taimed vajab pirnipuu kastmist ja ka väetamist. Väetiseks sobib hästi marjaväetis. Pirnipuid tuleks hakata juba varakult kujundama. Kevadeti on hea pirnipuid pritsida haiguste ja kahjurite vastu. magustoitude, keediste jms valmistamiseks pikaealine, saab kuni 200 (300) aastat vanaks
Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia roosõielised Valgusnõudlik. Eelistab viljakat kergemat mulda. 0,6-1 m lehed rohelised, õied oranzpunased, vili roheline või kollane õitsemise ajal väga dekoratiivne, õitseb rikkalikult ja küllalt kaua
kasutatakse keedise, mahla, źelee, kompoti jms valmistamiseks Suhkrustunud viile saab kasutada sidruni kodumaise aseainena.
Ribes uva-crispa Karusmari sõstralised Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik 1-1,5 m roheline, õied rohekad või punakad, viljad punased, rohelised või kollased dekoratiivsed on põõsa marjad ( punased, rohelised või kollased sordid) Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk, sinna asetada istik , mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multśitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. toorelt, keedisena, kompotina, jookide-veinide jms Paljuneb väga hästi vegetatiivselt
Ribes rubrum Punane sõstar sõstralised Eelistab viljakat, parasniisket mulda. Poolvarjutaluv 1-1,5 m roheline, õied kahvaturohelised, viljad punased punased marjad Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (3 - 5 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multśitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. valmistatakse peamiselt mahla, keedist , zeleed jms Marjadel on südamesse ja veresoonkonda toimiv, sappiajav, kootav , kinnistav ja/või lahtistav, palaviku- ja külmetushaigustevastane toime.
Ribres nigrum Must sõstar sõstralised Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Eelistab niiskemaid viljakaid alasid. 1-1,5 m Roheline, õied lillakaspunased, viljad mustad mustad viljad Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (5-8 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multśitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. valmistatakse mahla, keedist, siirupit jne sisaldab palju C- ja P-vitamiini, mistõttu on organismi tugevdavad
Ribes rubrum f. leucocarpum hort.  Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m roheline, valminud viljad valged või heleroosakad valged viljad Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (3 - 5 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multśitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. valmistatakse keedist, mahla jne sõstardest magusaim
Rubus idaeus Harilik vaarikas roosõielised poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid huumusrikkaid muldi 1,5-2 m lehed pealt tumerohelised, alt hallikasvalged, õied valged, vili punakasroosa dekoratiivsed on marjad vaarikad istutatakse päikselisse kohta ning huumuserikkasse pinnasesse. Sobiv taimevahe on 50 cm ja reavahe 2–2,5 m. Read peaksid jooksma põhja-lõuna suunas. Istutamise käigus lõigatakse taime võrsed 30 cm kõrguseks. Istutamise ajal ei tohi pinnast trampides kokku suruda, sest see võib kahjustada uute vaarikavarte pungi . Kevaditi tuleks teha hoolduslõikust magustoitude, mooside jm valmistamiseks. Vaarika lehtedest ja vartest tehakse teed Alandab palavikku, leevendab peavalu ja väsimust, on higistama ajava toimega. Kasutatakse külmetushaiguste korral.
Fragaria x ananassa Aedmaasikas roosõielised päikeseline ja parajalt niiske kasvukoht, u. 20 cm roheline, õied valged, viljad valminult punased maasikal esineb dekoratiivseid rippuvaid sorte, dekoratiivsed on aedmaasikal valminud viljad, ka õied Tütartaimed võetakse kõige saagikamatelt puhmastelt. Tütartaimede ülesvõtmisel lõigatakse võsundid noaga puhma küljest lahti. Tugevasti juurdunud taimed kaevatakse välja ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Nõrgemad pikeeritakse järelkasvatamiseks paljunduspeenrale. Taimed pikeeritakse 10 cm laiuste reavahedega risti peenart, vahekaugusega 5-6 cm. Kolme nädala pärast võib taimed juba alalisele kasvukohale istutada. Lehtede vahel paiknev südamiku pung peab istutamisel mullast välja jääma. Aedmaasikas tahab korralikku mullaharimist. maasikatest valmistatakse hoidiseid, kompotte, keediseid, dźemme, mahlu, siirupit, veini jm. Maasikaõitest ja -lehtedest teed on soovitav tarvitada maksa- janahahaiguste korral paljuneb hästi võsunditega
Oxycoccuc palustris Harilik jõhvikas mustikalised eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja valgusküllast u. 15-30 cm tumerohelised nahkjad lehed, marjad punased dekoratiivne tema roomav vorm, nahkjad peenikesed lehed ja punased marjad kaevata umbes 1 meetri laiune ja 30 sentimeetri sügavune süvend ning vooderdada selle küljed (põhja ei vooderdata) kilega. Seejärel täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taimed peenra keskele, arvestades ruutmeetrile kuni 20 taime. Suvel kasta, talveks katta kuuseokstega ravimtaimena palaviku puhul, säilitatakse külmutatult toidule lisamiseks( salatid , magustoidud jne) Jõhvikal on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime
Vaccinium corymbosum Kännasmustikas mustikalised sobib viljakas, turbasegune (hapu) muld, pigem niiske kui kuiv maapind, kasvab nii poolvarjus kui ka päikese käes 1-1,5m lehed rohelised, sügisel leekivpunased, õied valged, valminud marjad sinakad sügisel on lehed ilusad punased, dekoratiivsed on ka sinised marjad ning märtsikellukese õie sarnased valged õied Tuleb teha istutusauk mõõtudes 1x1 meetrit ja sügavus 30 või enam cm. Kasvupinnaseks sobib hästi ilma väetisteta kuivalt helepruun rabaturvas. Selle võib 1:1 puhta liivaga segada, aga ei pea. Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale, kui ta kassetis või potis oli. Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba .. Teisel sügisel tuleb istutusauk multsiga katta-5-10 cm männikoore puru, turvast, okaspuu vana saepuru ... magustoitudes Mustikate marjad on pealt kaetud vahakirmega, mis kaitseb vilju haigustekitajate ja mõneti ka vigastuste eest.




Kasutatud allikad:

Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985

Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004

Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006

Laas , E. Dendroloogia. Valgus, 1987

Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed . Valgus, 1989

http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.ht m

http://www.seemnemaailm.ee

www.google.com