Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ahvena välis- ja siseehitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ahvena välis- ja siseehitus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor touks Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kala siseehitus

Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga

Bioloogia
thumbnail
5
odt

Eesti Kalad

AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks

Loodusõpetus
thumbnail
13
doc

EESTI MAGEVEEKALAD

ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. LUUKARITS. (seljauime ees 9-11 oga) Selts ahvenalised. Sugukond ahvenlased. AHVEN. (kõrge keha, , 2 seljauime, esimesel tume laik tagaosas) Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. 11 KOHA

Looduskaitse
thumbnail
12
docx

Eesti kalade eksam

3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu?

Loodus
thumbnail
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

........................................................................................................8 2.2 Pärnu laht .........................................................................................................10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM)........................................................................11 3. Materjal ja metoodika.............................................................................................. 12 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven ........................................................................... 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod.......................................................................................................15 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS).....................................................15 4.2 Leek- AAS......................................................................

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Huvitavat Eesti kalade kohta

Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Bioloogia kordamine Kalad

Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Kursusetöö wordis- Ahven

Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga L min võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Töös kasutan Eesti Mereakadeemia professori Ahto Järviku poolt antud andmeid ,mis on tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009 2 Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5­9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses

Kohuseteadliku kalapüügi...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun