Ahjudest (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Potsepa tööd

ruumidele sooja vähemalt 1 ööpäeva jooksul Ahi peab olema ehitatud tuletõrje eeskirjade järgi Ahju puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema vajalikud tahmauksed või stepslid Ahi peab olema tugev ja vastupidav, Peaks vastu pidama vähemalt 50 aastat Ahju konstruktsioon ja materjal peavad vastama kasutatavale kütusele Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike

Üldehitus

9

doc

Pottseppa kursus

Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma. Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni. P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid

Pottsepatööd

33

pdf

Puhastusprotsessid ja kodukeemia

kasutatavad masinad -säilitamine -pesemine 2. tekstiilide hoolduses 3. koristustöödes 4. isiklikus hügeenis kasutatavad kasutatavad masinad masinad väikemasinad Kuum liin Külm liin Vee liin Kuum liin ­ ahjud ­ pliidid ­ mikrolaineahjud ­ pliidiventilaatorid 27  Ahjud ­ eraldiseisvad ahjud ­ integreeritavad ahjud 1. pliidiplaadi juhtimisega 2. pliidiplaadi juhtimiseta ­ ahjude sisemõõdud on erinevad, mahtu väljendatakse liitrites ­ ahjudel pole standardiseeritud sisemõõtu, seega ei sobi samad ahjuplaadid kõikidele ahjudele

Keemia

26

doc

Kivi eksami küsimuste vastused

Skeem 10.1. Õhk massiga omavahel näiteks hoone seinad Mitmekihilise seina kihtide G1 ruumalaühiku kohta ja vahelaed, kui nende side omavaheliseks sidumiseks soojeneb koldes ja paisub- pole küllaldane. Nad hoiavad kasutatakse nii üksikuid ruumalaühiku massiks konstruktsioone koos ka kui sidemeid (ankruid) kui ka kujuneb G2( ahjud, kaminad, lõõri ristlõige langema pinnale, korstna otsa. väikekatlad

Kivikonstruktsioonid

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna

Ehitiste renoveerimine

28

doc

Ehitusfüüsika KT

Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt

Ehitusfüüsika

7

doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud ­ roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

Ehitusfüüsika

31

doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades ­ pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi)

Ehitus

Kommentaarid (0)