Agu Sihvka annab aru (2)

Agu Sihvka annab aru.

JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot

Tõde ja õigus II osa - märkmed

- läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee - viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed, - tahtsid ak raamatupoodi minna, kuid ei jõudnud, Tigapuu soovitas hoopis järgmine kord oma sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest - annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära V - kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane, et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud,

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

eesti keelt ning korraldas õpilastele looduseteemalisi matku. 1954. aasta suvisel matkal kohtus ta Puhtu laiul professor Erik Kumariga, kes kutsus Jõgisalu Looduskaitse Komisjoni juurde. 1957. aastal abiellus Harri Jõgisalu Elsa Milliga. Jõgisalude perre sündis tütar Miina 1958. aastal, kes lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Miina sai kõrgema hariduse Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika erialal ning tänaseks töötab Türi Muusikakoolis, kus annab klaveritunde ja muusikaajalugu. 1.5 Kirjanik Ühel päeval, Harri Jõgisalu mäletas seda hästi, tuli Märjamaa keskkooli õpetajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, üks nendest, kellega koos olid Sakala tänavas oma koolide "Poiste Häält" trükkinud Holger Pukk. Holger töötas siis "Sädeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri 10 koostöö "Sädeme", "Tähekese" ja hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja

Uurimistöö

168

Toompere - Kommunisti surm

Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab? Õde jõuab jalgrattaga kohale. Ta on täiesti endast väljas. Ei suuda õieti rääkidagi. Annab mingid asjad. Siis keerab ratta ventiili lahti ja hingab sortsu sealt pahisevat õhku. ANTS Ettevaatlikult! Ära raiska! HEESKA No mis sa seal nüüd hingad? Kummiliimi lõhna või? ÕDE Ei. Siin kummides on vabariigiaegne õhk. Vaba Eesti õhk. See on veel enne siia pandud, kui venelased meid vabastasid. Lahkub HEESKA Kuidas sul õde elab? HIRMUS ANTS Nägid ise. Hingab veel HEESKA Noh? 5

Teater

281

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

134

Lugemispäevik

Siis aga haarab sookolli 22 määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks kolliks, viha levib üha laiemale, koll muutub üha kurjemaks ning unustab ilu ja headuse. Et sookollist saaks jälle sõbralik mehike, tulevad appi sõbrad - rästik, konn, rabakana ja sookurg. Raamat annab põhjaliku ülevaata soos elavatest lindudest ja loomadest. Kurg-Kuruu Toonekurg- Ira Lember Laps visiitkaardiga Illustreerinud Kelli Kagovere Raamat sisaldab luuletusi ja jutte. Koosneb kolmest osast. Esimene osa“Rõõmus perekond“ sisaldab luuletus. Teine osa „Laps visiitkaardiga ka kolmas osa „Väike õde ja teised lapsed“ sisaldavad lühikesi ja õpetliku sisuga jutukesi

Alusharidus

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh