Agronoomia (0)

5 VÄGA HEA
 
Agrokliima
Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie
territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude
lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed
temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja
arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10
kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad
taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt.
Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad
faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on
viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri
hapnikuga.
Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline)
Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja)
Mikroorganismid- tähtsad
Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad
taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi
omadusi.
Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse
Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat.
kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised
sünteetilised ­ mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis
toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt
kiired- kergesti lahustuvad lahused
aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes
Taim muld väetis
Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis,
Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena,
väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid.
Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites,
Kaalium- 1,3- 3,5%-
Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK-
mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
verejahu, mereadru, haljasväetis,
Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks,
sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid,
soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim
taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist
tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi,
Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus,
Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku
valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv
ja kindla kvaliteediga saak.
Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes,
Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama
kui kultuurtaimi.
Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks,
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Agronoomia #1 Agronoomia #2 Agronoomia #3 Agronoomia #4 Agronoomia #5 Agronoomia #6 Agronoomia #7 Agronoomia #8 Agronoomia #9 Agronoomia #10 Agronoomia #11 Agronoomia #12 Agronoomia #13 Agronoomia #14 Agronoomia #15 Agronoomia #16 Agronoomia #17 Agronoomia #18 Agronoomia #19 Agronoomia #20 Agronoomia #21 Agronoomia #22 Agronoomia #23
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hallmees Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjal põhineb loengus põhjalikult üleskirjutatud matejalil. Tänu sellele on võimalik saavutada agronoomias hea hinne.
Agronoomia , taim , karjamaa , väetis , juur , lämmastik , piim , toitaine , sööt , muld , saak , rohumaa , proteiin , põld , periood , mass , punane

Mõisted

Sisukord

  • Väetisteks
  • Teravili
  • Rohundid
  • Looma ja karjamaa vahelised suhted
  • Segu karjamaa ja heinamaa seemned
  • Fosfor kaalium väetiste rohumaadele kasutamine
  • Orgaaniliste väetiste kasutamine rohumaadel
  • Hein loomasöödana
  • Karjamaade saagi arvestamine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
528
doc
937
pdf
28
doc
1072
pdf
990
pdf
343
pdf
72
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto