Kuidas netis maksad? Vasta


Agronoomia (1)

5 VÄGA HEA
 
Agrokliima
Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja
jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu
suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab
golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on
efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks
temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis
kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias
kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa ­ nendeks nimetatakse
ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha
arvamist ei tehta.
Muld
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja
mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad
väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks
muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid.
Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet
varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld
ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti
oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab
suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui
tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla
viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse
maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride
kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et
tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk ­ järgult
paremaks.
Mulla happesus
Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel
põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva
lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral
eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga.
Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi
ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu.
pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva
happelisusega; 3,6 ­ 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6
-7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb
mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse
sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele
keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii
järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet
nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas.
Mulla toitereziim
Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes
on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse :
makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab
miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes.
Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi
nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P ­ kuulub
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Agronoomia #1 Agronoomia #2 Agronoomia #3 Agronoomia #4 Agronoomia #5 Agronoomia #6 Agronoomia #7 Agronoomia #8 Agronoomia #9 Agronoomia #10 Agronoomia #11 Agronoomia #12 Agronoomia #13 Agronoomia #14 Agronoomia #15 Agronoomia #16 Agronoomia #17 Agronoomia #18
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisareetp Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on segavili ja segatis ?

Mõisted

temperatuurideks, mulla happesus, põhisöödaks, niitmine, kähku, võihappeline käärimine, optimaalne ph, mügarbakterid, enamus liblikõielisi, võrreldes kõrrelistega, liblikõieliste seemned, kõrrelised heintaimed, väetamata rohtu, hästi võrsuvad, kõrgekasvulistel kõrrelistel, põldheina kasvatuses, ohtetuluste, aasnurmikas, toitainete tagastamine, juba alguses, segatis, teraviljakahjurid, kultuurtaimed, primaadaarselt, loomasööda seisukohast, mittekõrreline teravili, kärpimisel, tallamine, ülemises 5, väljaheited, heintaimede kasvuks, maapind, kevade poole, karjatamisringide arv, karjatamise vaheaeg, rohukamar väheviljakas, karjatada 6, kopleid 8, rohi madal, haned, ühele hanele, karjatamise järel, kevadisel äestamisel, suviteraviljad, suviviljadel, suviviljade saak, suviteraviljal, võrreldes suvinisuga, idaneb ühe, tõusmed taluvad, põhjapoolsemad sordid, niiskuse suhtes, odral, kaera terad, kaerapõhk, kaeral, niiskuse nõudlus, mullaviljakuse suhtes, kaer, nõudlikuad, agrotehnilised nõuded, rukki pliid, rukkis, tali nisu, kasvuperiood, rukkis, vettimine, kergitus, kartulit, rohekesti, asendab juurvilju, öökülmade suhtes, temperatuur 14, toimekiirusealusel, otsesed, kaudsed, rohumaal, väetise liigist, lämmastikku ha, ristikuid, optimaalne alampiir, normiga 50, arurohumaad, soorohumaad, lammirohumaad, rannikurohumaad, umbrohtumist luht, regulaarne kasutamine, mullaharimine, mullaharimine, umbrohutõrje, heinaoraste niitmine, kevadised hooldusvõtted, tüüpilised niidutaimed, karjamaasegus, valitakse 4, planeerimine, silo, virtsa 20

Sisukord

  • Agrokliima
  • Põldheina kasvatus
  • Umbrohud
  • Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut
  • Kultuurtaimed
  • Põllukülvi kord
  • Eriloomaliikide karjatamine
  • Teraviljad
  • Kartul
  • Rohumaade väetamis süsteem
  • Lämmastik väetiste kasutamine
  • Lämmastiku normide jaotus
  • Orgaanilised väetised
  • Rohumaad
  • Rohumaade rajamine
  • Pealtparandamine
  • Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega)
  • Seemnesegude koostamine
  • silo liigid
  • silo säilitamine
  • Väetamine

Teemad

  • Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast
  • vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.)
  • Seemnesegude koostamine
  • külviväärtus % = puhtus % x idanevus % :100)
  • puhaskülvinorm
  • puhaskülvinorm + lisa = täiskülvinorm
  • Karjamaad
  • Planeerimine
  • karjatamisviisid
  • Kasutamine
  • Hooldamine
  • Niidud
  • Planeerimine
  • närvutamisega
  • tihendamisega
  • konservantide kasutamine
  • õhukindlalt katmine
  • madal temperatuur silomassis
  • vanemas arengujärgus rohu koristamine
  • silo liigid
  • märgsilo
  • närbsilo
  • silo säilitamine
  • maa peal virnas
  • transee (kaevand)
  • kilepallid
  • Hooldamine

Kommentaarid (1)


Matu84: Väga hea
14:39 28-02-2018


Sarnased materjalid

528
doc
937
pdf
1072
pdf
990
pdf
23
pdf
226
pdf
343
pdf
638
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto