Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agrologistika ainetöö „Sööda teekond sigalasse” (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Tartu Tehnikakolledž
Mailis Zirk


ainetöö „Sööda teekond sigalasse”

õppeaines „Agrologistika”
TE.0903
Biotehniliste süsteemide eriala
Üliõpilane: „.....” .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk
Juhendaja : „.....” .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada
Tartu 2015



SISUKORD



SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA 4
2.TERAVILJA KASVATAMINE 5
3.VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT 5
4.JAHU LAADIMINE 7
5. TÖÖTAJA ROLL 7
6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 8
6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine 8
6.2 Söötmine ja söödakasutus 9
6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad 11
6.4Ammoniaagi arvutamine 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16
Lisa A. Ainetöö sisupunktid 16
Lisa B. I ajagraafik 17
Lisa C. II Ajagraafik 18
Lisa D. III ajagraafik 19
SISSEJUHATUS 3
1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA 4
2. TERAVILJA KASVATAMINE 5
Vasakule Paremale
Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #1 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #2 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #3 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #4 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #5 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #6 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #7 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #8 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #9 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #10 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #11 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #12 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #13 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #14 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #15 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #16 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #17 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #18 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #19 Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m2ilis Õppematerjali autor
Söödateekond sigalasse.
Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

väärtuse ja suhteliselt kõrge temperatuuri koostoimele kohe pärast surma. 1960 aastal leiti, et mõned tõud (pjetraan) või mõned tõugudesisesed liinid (landrass) sisaldavad palju PSE -le vastuvõtlikke sigu. Teised tõud või liinid olid praktiliselt sellest defektist vabad Söötmine mõju liha kvaliteedile Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral.

Seakasvatus
thumbnail
22
doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

Enamuses Eesti lihatööstustes eraldatakse rümbast pea, esijalad ja saba, mistõttu on searümp keskmiselt 7% kergem ja sellega seonduvalt tapasaagis suurem. Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt

Toiduainete loomne toore
thumbnail
26
doc

Tehnloloogia projekteermise alused

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD...............................

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
56
docx

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
33
pdf

SEAKASVATUS teemad

Pepsiin B (parapepsiin I) Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) Kümosiin (renniin) Kõik proteaasid (pepsinogeen, progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike (vastsündinud põrsastel 3% ja 4-nädalastel võõrdepõrsastel 1/600). Maonõre sekretsioon toimub ööpäev läbi (päeval rohkem kui öösel) ja oleneb sööda kogustest ja koostisest. Näiteks oli 40 kg odra-soja ratsiooniga söödetud sigadel kalkulatiivne maonõre kogus 8 liitrit, samas kui kaseiini-tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit.

Loomakasvatus
thumbnail
37
doc

Konspekt

võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud.

Veisekasvatus
thumbnail
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid. Veevahetus 2-10 korda päevas. c. Vaheseintega osadeks jagatud betoneeritud kanalid: 100X4m, veevahetus 2-3 korda tunnis d. Plastik ja betoonbasseinid: võivad olla ümmargused või kandilised, kiire veevahetusega, osaline veepuhastus e. Sumbad: Sumpade paigutamiseks sobivad kohad, kus on tagatud veevool (hoovused), mis kannab ära sõnniku ja sööda jäägid ja toob värsket vett, sügavus üle 10m, soodne temperatuurisreziim, tormide eest kaitstus, teendidatavus, ligipääsetavus. f. Retsirkulatsioonisüsteemid: kallid ja keerulised kuid keskkonnasõbralikud ja täielikult kontrollitavad, ei sõltu veeallikast. g. Karpkala ­ h. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised

Kalakaubandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun