väärtuse ja suhteliselt kõrge temperatuuri koostoimele kohe pärast surma. 1960 aastal leiti, et mõned tõud (pjetraan) või mõned tõugudesisesed liinid (landrass) sisaldavad palju PSE -le vastuvõtlikke sigu. Teised tõud või liinid olid praktiliselt sellest defektist vabad Söötmine mõju liha kvaliteedile Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral.
Enamuses Eesti lihatööstustes eraldatakse rümbast pea, esijalad ja saba, mistõttu on searümp keskmiselt 7% kergem ja sellega seonduvalt tapasaagis suurem. Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD...............................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................
Pepsiin B (parapepsiin I) Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) Kümosiin (renniin) Kõik proteaasid (pepsinogeen, progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike (vastsündinud põrsastel 3% ja 4-nädalastel võõrdepõrsastel 1/600). Maonõre sekretsioon toimub ööpäev läbi (päeval rohkem kui öösel) ja oleneb sööda kogustest ja koostisest. Näiteks oli 40 kg odra-soja ratsiooniga söödetud sigadel kalkulatiivne maonõre kogus 8 liitrit, samas kui kaseiini-tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit.
võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud.
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid. Veevahetus 2-10 korda päevas. c. Vaheseintega osadeks jagatud betoneeritud kanalid: 100X4m, veevahetus 2-3 korda tunnis d. Plastik ja betoonbasseinid: võivad olla ümmargused või kandilised, kiire veevahetusega, osaline veepuhastus e. Sumbad: Sumpade paigutamiseks sobivad kohad, kus on tagatud veevool (hoovused), mis kannab ära sõnniku ja sööda jäägid ja toob värsket vett, sügavus üle 10m, soodne temperatuurisreziim, tormide eest kaitstus, teendidatavus, ligipääsetavus. f. Retsirkulatsioonisüsteemid: kallid ja keerulised kuid keskkonnasõbralikud ja täielikult kontrollitavad, ei sõltu veeallikast. g. Karpkala h. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised
Kõik kommentaarid