Agressiivne laps (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Agressiivne laps ja käitumine

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad

Arenguõpetus

9

doc

Nartsissistlik laps

põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ­ ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul ­ mida on terve spekter ­ on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega. Meil kõigil on mingisugune enesevääikustunne, terve või

Psüholoogia

16

doc

Nartssislik isiksusehäire

raviga. Nende ideede kirjeldamine nõuab omamoodi spetsiifilist, eemaletõukavana tunduvat sõnavara. Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud

Psühholoogia

26

docx

LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS...................................................................

Psühholoogia alused

18

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

Mure Need mõjutavad last sünnieelsel perioodil, ka esimestel kuudel. Stress toob kaasa rahutu lapse, nutab rohkem, magab halvemini. See võib hakata mõjutada nende edaspidist sotsiaalset arengut. Suhtlemisvõimalus lapsega sünnieelses perioodis. Laps mäletab pärast sündi neid hääli, mida ta kuulis enne sündi ( ema südame löögid, ema ja isa häält). Ka sünnijärgselt peab kohe suhtlema hakkama. Kui isa saab esimestel tundidel lapse sülle, on hiljem vähem kohmakamad. Niipea, kui laps sünnib, tuleb panna pesemata veel ema kõhu peale ja laps hakkab roomama rinna poole. 4. Teratogeenide olemasolu (kemikaalid, ravimid, droogid, olmemürgid, taimekaitsemürgid, suurtes toosides vitamiinid C, D, A, alkohol, nikotiin, narkootikumid, kiiritus, kosmeetika ). 5. Sünnieelse suhtumise probleem. Teooriad: Grof. S. teooriad : sünnitusprotsessi tagajärjed jätavad inimese psüühikas-se traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada

Arengupsühholoogia

13

docx

MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA

saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kui muud võimalust ei ole. Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates. Zillman (1979) arvas, et kõigi keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveeritusse tõus inimese

Klienditeenindus

12

doc

Nartsissistlik isiksusehäire

........................................7 3. KUIDAS NARTSISSITLIK HÄIRE TEKIB?...................................................................8 Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud

Isiksusepsühholoogia

4

odt

Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele

· Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas arengujärgus on see kujunenud. Inimsuhete tähtsus · tähtis on luua lapsele põhiturvalisus ja kindlustunne, et tema eest kantakse

Psühholoogia

Kommentaarid (0)