Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine,
ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik
4. Kohalikele töölistele anti minimaalne haridus ja hoolitseti ka tervise eest 5. Maailmasõdade ajal tarbekaupade konkurents lakkas, see tõi kaasa Lõunas kiire industraliseerumise 6. Huvigrupid 7. Kohalikud ettevõtted Eeldused Põhjas: 1. Tugev, kõrgema tasemega tehnoloogia 2. Korralik kapital 3. Tooraine kokkuhoid 4. Maj. sidemed omavahel 5. Maailmasõjad 6. Ülerahvastatus lakkas Millised muutused ühiskonnas lõid eeldused üleminekuks infoühiskonda? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt 3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale.
*Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus
tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas)
Kõik kommentaarid