Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks
Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu
Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4
Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18)
1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Lisaks veel Mary Westmacotti nime all mõned sentimentaalsed romaanid, mis ei saavutanud tähelepanu. Agatha Christie lõi hulga meeldejäävaid tegelaskujusid. Näiteks Hercule Poirot ja miss Jane Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Mõlemad karakterid on saavutanud väga suure menu ja tuntuse. Neist on tehtud filme ja seriaale. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi
Agatha Cristie elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks
Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks Agatha Christie 14.12.12 Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.septembril 1890 aastal, Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena Agatha Christie oli Inglise kirjanik, kes sa tuntuks kriminaalromaanidega. Ta omandas hariduse oma ema, isa ja hoidja abil. 1914 aastal abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christi`ga. Aastal 1923 nende kooselu lahutati, 1930 aastal ta kohtas arheoloogi Max Mallowaniga. Nad olid õnnelikult abielus 46 aastat. Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis ``
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani.
Kõik kommentaarid