Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agatha Christie (15.sept.1890 – 12.jan.1976) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #1 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #2 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #3 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #4 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #5 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #6 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #7 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #8 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #9 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #10 Agatha Christie-15 sept 1890 – 12 jan 1976 #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Agatha Christie elulugu

Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Agatha Christie

Agatha Christie (1890-1976) Agatha Christie(varjunimega Mary Wsetmacott) oli kuulus inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Agatha teoste kaks kuulsaimat tegelast on detektiiv Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on saanud ka kaks tunnustust: Grand Master Award(1955) – elutöö preemia(Edgar Allan Poe auhind) ja Grand Master(1972) – elutöö preemia(Rootsi kriminaalkirjanduse auhind). Agatha Mary Clarissa Christie(neiupõlvenimi Miller) on sündinud 15. septembril 1890. aastal Inglismaal Devonis Torquay linnas. Ta oli Frederick ja Clara Milleri kolmas laps. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Agatha Christie elulugu ja teosed

Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Agatha Christie elulugu ja tegemised

Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18)

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Referaat Aghata Christie eluloost ja teostest

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Agatha Christie " elu ja looming

Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie ­ elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Agatha Christie

Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi. Kõik detektiivi avastatud faktid peavad lugejale teada olema ja midagi ei tohi varjata. Ent ometi suudab ta lõpplahendusega üllatada ja lugeja ei suuda mõrtsukat ära arvata.

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

Agatha Mary Clarissa Christie

1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Lisaks veel Mary Westmacotti nime all mõned sentimentaalsed romaanid, mis ei saavutanud tähelepanu. Agatha Christie lõi hulga meeldejäävaid tegelaskujusid. Näiteks Hercule Poirot ja miss Jane Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Mõlemad karakterid on saavutanud väga suure menu ja tuntuse. Neist on tehtud filme ja seriaale. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun