50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martinas
Õppematerjali autor
jaanuaril 1973. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE Riigi arengutaseme iseloomustamiseks toon välja mõned arvud: SKT ühe inimese kohta aastal 2008 oli 36 357 USA dollarit. Tööealise elanikkonna hõivatus põllumajandussektoris on 1,4%, tööstussektoris 18,2% ning teenindussektoris on 80,4%. Imikusuremus oli 2008. aastal 4,85 surma tuhande elussünni kohta. Suremus oli 10,02 surma tuhande elaniku kohta, sündimus 10,65 sündi tuhande elaniku kohta. Suurbritannia majandus on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega.
20. sajandi lõpus hakati tertsiaalsest sektorist eristama kvaternaatset ja viiendat sektorit. Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:................................................................................. 10 Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.............................................................10 Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama
Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus,
Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Kambodza Kesk-Aafrika VR Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Mauretaania Mosambiik Nepal Niger Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Tsaad Uganda Vanuatu SKP 1 inimese kohta on maailmas väikseim Aafrika riikides Zimbabwe 200 USD, Kongo 300 USD, Libeeria ja Burundi 400 USD, Guinea-Bissau 500 USD, Somaalia 600 USD, Nigeeria ja Kesk-Aafrika vabariik 700 USD (Rahvusvaheline majandus. I osa. Tallinn, 2009). ÜRO ja OECD statistikas hõlmavad omaette grupi BRIICS riigid - Brazil, Russia, India, Indonesia, China, South Africa. Inimarengu näitajatest on SKT kasv Eestis olnud üks kiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000 2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikuga enne 1990-ndate esimese poole majanduslangust. Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elaniku kohta vahemikus 19902007
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus
Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust. Majanduspoliitika õppeaine on eelkõige üldhariv. Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid