Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus (4)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö

TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus.................

Sport

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

............................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1

Suusatamine

23

ppt

Spordifüsioloogia

Viga laktaadi mõõtmisel on 5 ­15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada.  Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta  Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist

Sport/kehaline kasvatus

78

pdf

Raku energeetika

Sünaps Atsetüülkoliini vabanemine  Toitainete "sisenemine" energiatootmisse Süsivesikud Valgud Rasvad ATP Kuidas toidust energia kätte saab, et see ATP's talletada? NB! Esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta rakkudele kättesaadavaks! · Rakus on kolm ATP taastootmise mehhanismi, mis jagunevad vastavalt O2 kaasamisele kaheks: ­ Anaeroobne ei kasuta hapnikku (O2) · Kreatiinfosfaatne · Piimhapet tootev glükolüüs ­ Aeroobne kasutab hapnikku (O2)  Anaeroobne ATP taastoomine (1) · Kreatiinfosfaatne süsteem: ­ ,,Halb": · Suudab energiat (s.t. ATP'd) toota ca 10 sekundit ­ Hea: · Ei vaja midagi lisaks ega tooda midagi kahjulikku · Toimib nii: ­ Kreatiin-Fosfaat loovutab energiarikka Fosfaadi (Pi) ­ See liidetakse ADP + = ATP ­ Vabaneb Kreatiin

Bioloogia

34

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu

Sise- ja närvihaigused

11

docx

Nimetu

Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?

Kohtupsühholoogia

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit  Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min  Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis  Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni  Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)  Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid:  organismi aeroobne töövõime  organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega  Kestus üle 30 - 50 min.  Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal  Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks

Sport

22

odt

Treeningu mõju lihastele

suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on aeroobne lävi erinev, kuid maksimaalsest südamelöögisagedusest on see ca 60-75%. Sellise

Bioloogia

Kommentaarid (4)