Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Taimkatte kaugseire

suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline ­ langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris ­ nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine. Kiirgustemperatuur ­ pikalainelise kiirguse piirkonnas püütakse tavaliselt mõõdetavaid heledusi taandada uuritava objekti temperatuuri hinnangutele nn kiirgustemperatuurile. Stefan-Boltzmani seadus ­ musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm. keha kiiratav energia oleneb lisaks temperatuurile veel ka keha kiirgusvõimest (enamuse looduslike obj oma on vahemikus 0.9-0.98). Polarisatsioon - Stokesi 4 parameetrit. Peamised neeldumist põhjustavad ained: vesi, co2, CO, hapnik, osoon, metaan, dilämmastikoksiid. 2

Bioloogia

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

marjade,  seente,  ravimtaimede,  ning  nende  osade  korjamine,  metsa  kasutamine  mesilaste  korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast  saadav  puit.  See  sunnib  metsaomanikke  rakendama  sääraseid  metsa majandamise võtteid, mis ei  kahjusta  kõrvalsaaduste  varusid.  Kõrvalkasutus  võib  kujuneda  metsaomanikule  oluliseks  sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda.    6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid.   Metsa  võivad  moodustavad  puud,  mis  kuuluvad  ühte  liiki  ja  on  ühevanuselised,  kuid  kasvavad  erinevalt.  Erinevused  puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve  kujus  ja  vormis,  okste  asetuses  ja  suuruses.  Nii,  nagu  kunagi  ei  leia  kahte  absoluutselt  sarnast 

Eesti metsad

82

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati.

Eesti metsad

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

........................................ 65 4 SISSEJUHATUS Õhusaaste negatiivne mõju keskkonnaseisundile hakkas Lääne-Euroopa suuremates tööstuspiirkondades selgelt ilmnema juba 19. sajandil. Tänapäeval on tööstuspiirkondadest naaberaladele üle riigipiiride leviv atmosfäärisaaste kujunenud tõsiseks rahvusvaheliseks probleemiks, mis muudab ka antud teema aktuaalseks. Õhusaaste talumine ning selle puhverdamise võime on erinevates ökosüsteemides üsnagi erinev. Selle suhtes tundlike ökosüsteemide hulka kuuluvad ka Eestile iseloomulikud rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Toitainete vaese mulla tõttu on raba liigivaene keskkond, kus levinuimaks puuliigiks on harilik mänd, mille radiaalset

Loodus

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Uuringu koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab otstarbekamalt juhtida külastuskorralduse ja kaitsetegevuste ressursse – spetsialiste, vahendeid, raha. Suunates külastajad koormustaluvamatele ja külastusteks kohandatud kaitstavatele aladele vähendatakse külastuskahjustuste riske teistel, koormustundlikumatel aladel. Seirama! Kalev Sepp, prof EMÜ 4 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Loodus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla 3 Tallinna mnt. Ridala

Ehitusfüüsika

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.  Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)