Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria - 11 õppematerjali

Geograafia >> Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
thumbnail
10
doc

Aerofotogeodeesia Fotogramm-meetria

Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci ­ leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 ­ esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 ­ valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 ­ W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria ­ kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria ­ kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria ­ fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · in...

Aerofotogeodeesia /...
112 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muld - eksami kordamine

Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...

Aerofotogeodeesia /...
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafa kontrolltöö - kliima

Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...

Aerofotogeodeesia /...
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused

Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuul...

Aerofotogeodeesia -...
24 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Komeedid

klass Komeedi iseloomustus. Komeet on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Komeet koosneb põhiliselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist, ning mingil määral hapinikust. Sõna komeet tuleb kreeka keelsest sõnast komts , mis tähendab "pikajuukseline". Ehitus. Komeetide ehtiuses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, millest tekib päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba tavaliselt puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad. Orbiidid ja tiirlemisperiood. Enamus pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpi...

Aerofotogeodeesia /...
13 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Hiiglaste Tee

Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www.bbc.co.uk/naturescalendar/summer/hone ...

Aerofotogeodeesia /...
6 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...

Aerofotogeodeesia /...
87 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tahiti

klass TAHITI Referaat Juhendaja õpetaja ......... 2009 Sissejuhatus. Tahiti on maaliline saar Prantsuse Polüneesias. Tänu oma imeilusale loodusele ja võrratule rannale võib teda pidada täielikuks paradiisisaareks. Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi, kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega. 2 Nagu juba eelnevalt mainisin, asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus. Tahiti suuruseks arvestatakse lig...

Aerofotogeodeesia /...
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb...

Aerofotogeodeesia /...
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

“Mõõtmised topograafilisel kaardil I”

1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m)...

Aerofotogeodeesia /...
16 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Ovaali joonestamine

docstxt/13877053219433.txt...

Aerofotogeodeesia /...
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun