Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a. Tavapärane ilm Imetajate kiire evol., homiidide lahknemine
Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65) inimahvide eristumine imetajatest (70) õistaimed, linnud, 245 65 KESKAEGKOND meteoriidi langemine Maale õistaimede areng (110) imetajad lindude areng (150) imetajate areng (200) hiidsõnajalgade metsad (280-360)
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja
EVOLUTSIOON AEGKOND AJASTU, ALGUS TAIMED LOOMAD (milj. a. tagasi) ÜRGAEGKOND 4550 Prokarüootsete organismide teke AGUAEGKOND 2500 Eukarüootsete organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine VANAAEGKOND Kambrium Merevetikad ,,Kambriumi 545 plahvatus", mereselgrootud, esimesed selgroogsed Ordoviitsium Valdavalt merevetikad, Pea- ja lülijalgsete 495 esimesed areng maismaataimed Silur Primitiivsed Esimesed 440 sõnajalgtaimed maismaaselgrootud:
Tekkisid kahepaiksed. Kalade õitseng. Devoni punane liivakivi täis kalade fossiile. - Karbon valitsevad olid eostaimed, sõnajalgtaimede metsad Hiidvormid. Soe ja niiske kliima. On tekkinud kivisöe lademed. Valitsevaks loomarühmaks kahepaiksed, tekkisid esimesed roomajad. - Perm vanaaegkonna lõpuajastu. Taandusid kahepaiksed, arenesid roomajad, paljasseemnetaimed. Keskaegkond ehk mesosoikum - Juura esimesed linnud. - Kriit Hävinesid dinosaurused ja paljud merelised loomarühmad. Meteoriidikatastroof. Uusaegkond ehk kainosoikum - Paleogeen imetajate kiire evolutsioon. Kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised ja ahvilised - Neogeen inimlaste ilmumine - Kvarternaar Inimühiskonna kujunemine MÕISTED LK 66
Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon) o Paleosoikum ehk Vanaaegkond Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod – kaovad terved arenguliinid(kuni 90% liikidest), domineerivad liigid vahetuvad Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6
Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj
Kõik kommentaarid