" Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?" ,,Jäi kasti," vastas Indrek. ,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see veel teie raha, mis on kastis? Ei, see ei ole teie raha, vaid selle oma, kes kõige enne kasti
Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus etendas Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik oli üsna kesine, mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari- duskäigust. 10-aastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust oman- dama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli. Edasi saatsid haridushuvilise poisi vanemad lap- se 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45. Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida, aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid, mis on nooruse aeg? Ei ole paastuda, ei ole paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda ja armsa kaela ümber hakata 46. Aeg on nagu raha, kuid kulutada saab seda vaid korra 47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50
inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ( minevikku, olevikus või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele
inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Selleks, et inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), on tal esimese asjana vaja nö. praegusest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene peab sattuma sellisesse aegruumi piirkonda, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ehk aeg on lakanud eksisteerimast. Kõlab ju loogiliselt, et “ajast väljumise” korral aega enam ei eksisteerigi. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele
Ujumine 177 Lõkkeõhtud 182 Väliküpsetamine looduses 183 Kasutatud kirjandus 190 4 NOORSOOTÖÖ SEADUS Vastu võetud 17. 02. 1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 392), jõustunud 1. 04. 1999, § 18 osas 1. 01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. § 11
Nii et on olemas looduslik maailm ja mõistuslik maailm. Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu mõistuse loome mõistuse poolt loodud maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas
Kõik kommentaarid