...7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused......................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8. Kasutatud kirjandus......................................................16 3 Sissejuhatus Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi.
äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
Levikut soodustavad kaste ja vihmapiisad, tihe taimestik, hilisemad sordid. Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje.
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded....................................
Kõik kommentaarid