Adolf Hitler (1889-1945?) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

 Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents.  Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936).  1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu

Ajalugu

46

doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler:  Toob sisse sõjaväe kohustuse  Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut  Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette  Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd  11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)

Ajalugu

3

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.

Ajalugu

18

doc

SAKSAMAA 1871-1945

Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)

Ajalugu

7

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis:

Ajalugu

5

doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid

Ajalugu

5

rtf

NSVL

· Volkdeutche vereine ­ juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ­ ideoloogiline kasvatus ­ Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk ­ 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS ­ Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel ­ koonduslaager · Gestapo ­ Poliitilise meelestatuse kontroll

Ajalugu

7

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur

Ajalugu

Kommentaarid (0)