Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Admiral Pitka (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA
ADMIRAL JOHAN PITKA
Admiral Johan Pitka
Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast .
Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse – kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta:
“Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele , kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele.”
Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale.
Saanud
Admiral Pitka #1 Admiral Pitka #2 Admiral Pitka #3 Admiral Pitka #4 Admiral Pitka #5 Admiral Pitka #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EneliEhr Õppematerjali autor
referaat, kuus lehekülge teksti pluss pildid. Tema elust jms.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Johan Pitka

August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4 5. Pitka Eesti Vabadussõjas...........................

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Johan Pitka elulugu

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Vabadussõda

mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3 tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas: · Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale. · Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai

Ajalugu
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

· 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 1933­1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930) · Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (7. veebruar 1929) · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor JOHAN PITKA Johan Pitka sündis 19 veebruar 1972 Võhmuta vallas Jalgsema külas Ansomardi talu omaniku kuuelapselisesse perre. Õpinguid alustas 1881. aastal Seliküla vallakoolis. 1885 hakkas õppima Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Merest unistav Johan Pitka pääses laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka

Ajalugu
thumbnail
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus nimetatakse kahe poja kask).Teavet nende kohta hankisin kirjandusest. IV osas annan ülevaate tänapäeva Jalgsema külast

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12

Riigikaitse
thumbnail
3
doc

1. Soomusrong Eestis

soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjoni ajutine ülem kapten Anton Irv. Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine

Riigikaitse
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Et Cesist eestipäraselt Võnnuks nimetatakse, on see lahing läinud ajalukku "Võnnu lahinguna". Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia all ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelvalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

scrimz profiilipilt
scrimz: enam-vähem materjal.
19:12 24-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun