50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
160 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Terje Orgma
Õppematerjali autor
Ülesanne 1 Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi kesk Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine t teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulem Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hinda H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hind SE*=SE12+SE22 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566 temp= x2-x1/SE* Temp -1,559 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluli Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tank Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekog x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,112 Temp= x-µ/ SE Tem
Ül. 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 pun teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 pun Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist grup xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hindas võrdselt.) H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate pun SE*=SE12+SE22 SE1 1,364268 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566017 temp= x2-x1/SE* Temp -1,558836 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluliselt. Õppejõud oli hinn umma ning sta
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardh Esimeses grupis oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 teises grupis oli 30 tudengit ning keskmine tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist g H: µµ I ja II grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas g H: µ>µ I ja II grupi punktisummad erinevad, õppejõud hindas I gruppi kõrgemate n= 57 n= 30 µ= 50 µ= 45 = 10.3 = 12.5 sqrt n= 7.55 sqrt n= 5.48 SE=/sqrt n SE= 1.36 SE= 2.28 SE*=sqrt SE^2+SE^2 temp=(µ-µ)/SE* SE*= 7.07 temp= 1.88 2.6
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30 xx 50 xx 45 s 10.3 s 12.5 H₀: μ I grupp = μ II grupp H₁: μ I grupp ≠ μ II grupp SE*=√SE²₁+SE₂² SE*=√10,3²/57+12,5²/30 SE*= 2.66 t=xx ₂-xx ₁/SE* t=(45-50)/2,66 t=
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
tõus tingitud olla vastuse valiku raskusest. Kokkuvõtteks: ei leita staadiumide kestust, vaid testitakse, kas üksikud operatsioonid igas staadiumis (mille aega näitab RT) erinevad vastavalt muutustele sõltumatutes muutujates. TEEMA II: UURIMISTÖÖ ALLIKAD. UURIMISTÖÖ EETIKA. 2.1. Psühholoogilise uuringu üldine käik. · Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. · Uurimistöö meetodite kui aine eesmärgiks on õppida, kuidas läbi viia täpseid ja usaldusväärseid psühholoogilisi uuringuid; teisest küljest - osata hinnata kriitiliselt teiste poolt tehtud uurimuste tulemusi. 1. Seletus teaduslikus psühholoogias: 1 NT - lähedaste värvide vahel valides RT pikeneb; valikute suurenedes RT pikeneb: 1 numbri esitamisel RT=187 ms; 2 numbrit
vahemikku 5200 m, mõnede neuronite kõige pikema jätke aksoni pikkus võib NB! aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 78 m. Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse. Närvirakkude peamine ülesanne on elektriliste signaalide närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot- süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni näitena toodud kol- mik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte ühesugune, on nende põhilised struktuurid siiski sarnased. Raku peamised koostisosad on membraan, tsütoplasma ja tuum. Membraanil on
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid