Achilleus referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Achilleuse kand

jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks. Kui puhkes suur Trooja sõda, pani Thetis pojale selga neiuriided, et ta ei peaks sõtta minema. Aga leidlik Odysseus, kes kogus kreeklaste Trooja-sõjakäigu juhile Agamemnonile vägesid, meelitas Achilleuse kavalusega lahingusse: ta laskis niimoodi trompeteid puhuda, nagu tuleks tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ­ ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale.

Kirjandus

4

doc

Trooja sõda

ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus ­ mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus. Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand. Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema.

Ajalugu

3

doc

Ilias

Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks

Kirjandus

2

docx

Antiikkirjandus

röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. 3 . Kuidas lõpeb eepos ,,Ilias"? V:XIII ja XXIV laulus korraldab Achilleus Patroklosele hiilgavad matused.Jõuab öö, kuid kangelane ei uinu.Avaneb uks,telki astub kuningas Priamos, langenud Hektori isa, ja viskub leinas kangelase ette ­ andku ahhaia vägilane tema poja surnukeha ausaks matuseks. Achilleus mõistab vanakeste ja sirutabv paljudele käe. Troojalsed matavad pidulikult oma kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ?

Kirjandus

1

txt

Ilias - lühikokkuvõte

Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise H

Kirjandus

3

docx

TROOJA SÕDA

Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema. Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta.

Kirjandus

6

doc

Antiikmütoloogia

9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud. Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab

Kunstiajalugu

17

doc

Trooja Sõda

neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda5, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks ning röövlindude roaks; nii Zeusi tahtel see sündis sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! Achilleus sidumas Patroclose haavatud käsivart. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, Berliin. Mille pärast siis tülitsesid kreeklaste kaks kõige kuulsamat sangarit? Eks ikka daamide pärast. Kord vallutas Agamemnon Troojast lõuna pool paikneva linna ja võttis endale sõjasaagiks sealse Apolloni templi preestri imekauni tütre. Achilleus vallutas aga teise Troojamaa linna ja tõi sealt endale seltsiliseks mitte vähem ilusa piiga. Mõlemad sangarid olid sõjasaagiga ülimalt rahul.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)