Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant) (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kant - Valgustus

Valeria Kondratjeva 123313 TABB22 14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine

Ajalugu

5

doc

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda. 3) Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema? Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse

Filosoofia

1

docx

Kant „Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema.

Filosoofia

3

doc

Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt?

leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust. 5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida

Filosoofia

2

odt

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud

Filosoofia

4

docx

HEGEL ja KANT kodutöö

mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2. Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste

Filosoofia

2

docx

„Kes mõtleb abstraktselt?“

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata

Filosoofia

2

docx

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, mis üldjuhul on liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud, mis on juba üks loomulik osa neist endist.Määrused ja valemid takistavad omaenese aru kasutamist.Neile on

Filosoofia

Kommentaarid (0)