alateadlikusse intuitsiooni. Sooviti luua täiesti uus objekt, mis väljendaks kunstniku tundeid (mitte toetuda looduses olemasolevale). "Sinise Ratsaniku" liikmete tööd mõjuvad rahutult ning tundeküllaselt, seega võib väita, et seal pandi alus abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal arenes Prantsusmaal välja konstruktiivne (geomeetriline) abstraktsionism. Viimase juures kasutati puhtaid spektrivärvusi ja selgeid geomeetrilisi vorme. Usuti, et abstraktne kunst tunnetab maailma sisemist korda paremini. Konstruktiivse abstraktsionismi viljelejad pidasid kunsti objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Loomingu põhiomadused on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned ning punane, sinine ja kollane värv koos neutraalse musta halli ja valgega. Maal: Vassili Kandinsky Paul Klee August Macke Franz Marc Frantisek Kupka (geomeetriline)
visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10
sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst
kuid see ei anna õigust teda i'ks nimetada teemad on siiski uusromantilised ja impressionismi põhistrateegiast erinevad. Rodin põrguväravad (pole lunastajat, on ahistatud mõtleja, lahenduseta) James Ensor Intriig.(belglane, säravad värvid; elu see on maskeraad tüüpiline uusromantiku mõttekäik; inimesed pole ausad) Ensor skeletid võitlevad heeringa pärast. (eksistents on irratsionaalne) Jean Delville - Saatana aarded (mõned sümbolistid kasutasid ka pea-aegu et akadeemilist laadi) kummalisus võlub. Salapära ja kummalisus (vs realismi igavus ja banaalsus). Pretensioon sügavmõttelisusele. Fernand Khnopff Sfinks (Uusromantikute suhe sugude probleemi oli omamoodi kummaline; kui klassisistid olid
9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse
Kõik kommentaarid