Absolutistlikud riigid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst ­ Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe

Ajalugu

21

doc

Uusaeg

b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 4. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused. · Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???) · Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel. b) Sõja käik: I BÖÖNI (e Tsehhi) SÕDA Tsehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tsehhi aadlike vastupanu. II TAANI SÕDA Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa. III ROOTSI SÕDA

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Keskaeg 5-16 saj. Vara 5-11(nõrk ja kujunemisjärgus feodaaltsivilisatsioon-sõjaliselt nõrk, katoliikluse vastuvõtmine ja levimine ja kujunemine, nõrk paavstivõim(vajab kuningate tuge), vahe(kõrg) 11-14(viimaste rahvaste ristiusustamine, algavad ristisõjad, paavstivõimu tugevus, investituuritüli(ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline tüli), linnade ja ülikoolide teke, kaubanduse ja käsitöö areng, ilmaliku kultuuri areng(humanism), gooti stiil), hilis 15-16(Tsentraliseeritud riigid, kuningavõim tugevneb, katoliiklus ületatakse, maadeavastused, uus maailmavaade, heliotsentriline maailmavaade, teadmised avarduvad, inimene muutub jugemaks ja katoliiklus nõrgeneb, trükinkunsti leiutamine ja teadmiste kiirem levimine, reformatsioon ja vastureformatsioon) Henry VIII-anglikaani kiriku rajamine Henry IV Bourbon-Nantesi edikt 5.Katoliikliku ja protestantliku võrdlus. 6.Rooma numbrid MCDXCII-1492 MDLV-1555-augsburgi usurahu 7

Ajalugu

14

doc

Uusaeg

Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine o 1492 ­ Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 ­ Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 ­ Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu ­ uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused ­ pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Töö

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine. Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga. Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha läks vasallile, mitte senjöörile. Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee

Ajalugu

6

docx

Absolutism ja valgustus

b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 2. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused. · Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???) · Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel. b) Sõja käik: I BÖÖNI (e Tsehhi) SÕDA Tsehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tsehhi aadlike vastupanu. II TAANI SÕDA Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa. III ROOTSI SÕDA

Ajalugu

11

doc

Ajaloo kokkuvõte

ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tsehhi. 1660 vallutas Türgi suure osa Ungarist, nad ähvardasid tungida ka Euroopa südamesse, kuid võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683. Austria pealinna päästsid 70000 meest. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu. Austria osales ka Hispaania pärilussõjas 1701, sõja lõppedes sõlmiti Utrechti ja Rastatti rahu ja Austria sai enda valdusesse Belgia, Lombardia ja Milano linna

Ajalugu

22

docx

Uusaeg

Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi ­ puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda, korduvalt tõusid üles ungarlased. Eriti aktiivne 17.saj viimastel aastakümnetel Türgi rünnakut ära kasutades. Kurutsid ­ Austria võimu vastu võitlejad Ungaris. Vabadusvõitluse kõrgajaks oli kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel. Talupojad lootsid vabaneda pärisorjusest, hiljem

Ajalugu

Kommentaarid (0)