Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *viljakaubanduse
Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim Kuninga võim on Mõistab kohut pärilik. tähtsamatel juhtudel 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult Ameerika koloniseerimine Indiaanlaste massiline hävitamine
euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika
Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 11 järgida); katoliiklik Hispaania sõdis kalvinistliku Madalmaadega (Kaheksakümneaastane sõda, ka Madalmaade vabadussõda 1568 – 1648) ja üritas vallutada Inglismaad (Võitmatu Armaada hukkumine 1588). Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 12 4. ABSOLUTISM JA PARLAMENTARISM: 4.1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid Euroopa kristliku ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
Kõik kommentaarid