Absolutism ja valgustus ajastu (3)

§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784 .a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596 . Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650 .a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism . Esiplaanile seati inimene oma vajadusteg aja kirgedega. Sellega astuti vastu kristiku asketismi vastu,mida oli eriti rõhutatud katoliku kirik . Voltaire (1694-1778) Voltaire varjunime all on maailmae tuntuks saanud valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide partiarhiks,kuid ta oli ka kirjanik, poeet , dramaturg ,jurist ja ajaloolane . Keksel kohal tema ühiskondlik- poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga , mida ta pidas peavaenlaseks. "Purustage koletis!"on üleskutse,mida kõlab suure mõtleja paljudes teostes. Talle kuulub ka lause "Kui Jumalat ei oleks,tuleks ta välja mõelda",milles võib näha usku kõrgema olevuse olemasolusse. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitline ideaal oli valgustud abolutsim,mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofiaga. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Freidrich II-ga. Charles Montesquieu Sündis 1689 Bordeaux 'i lähedal. Omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse.27-aastase noormehena sai M Bordeaux' parlamendi